Saksamaa majandus kiratseb

Majanduse ergutamise asemel on valitsuse prioriteet eelarveaukude lappimine. Selleks valitud meetodid ? sh maksude tõstmine ? on suhted eriti ettevõtjatega teravaks ajanud. Mitmed kaaluvad tootmise mujale viimist.

Arvamusküsitluste järgi tunneb üle poole sakslastest end kaks kuud pärast Gerhard Schröderi valitsuse tagasivalimist petetuna. Toetus kantsleri sotsiaaldemokraatlikule parteile on varisenud 30%le, poolehoid kristlikele demokraatidele (SDU) on varsti 50%. Kantslerit mõnitav laul ?Maksumees? on muusikaedetabelite tipus.

Ettevõtjate ootusi mõõtev baromeeter ? kolmapäeval avalikustatud Ifo instituudi indeks ? kukkus novembris kuuendat kuud järjest. Langus jäi kardetust väiksemaks, viidates teatud stabiliseerumisele, kuid Euroopa majanduskasvu mootorit Saksamast niipea ei saa. Pigem on põhjust vaadata USA poole, kus vallandamiste vähenemine ja tarbijausalduse tõus rohkem lootust annab.

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD ennustab viimases ülevaates Saksamaale tänavu vaid 0,4% majanduskasvu. Kolmandas kvartalis kasvas sisemajanduse kogutoodang (SKT) 0,3% pärast 0,2% kasvu teises kvartalis. Tööpuudus ei vähene, ulatudes oktoobris 9,1%ni. Kölni konjunktuuriinstituudi IW andmeil plaanib tuleval aastal koondamisi iga teine Saksa firma. Pankrottide arv kasvab 25%. Mõned ökonomistid prognoosivad majandusele neljandas kvartalis ja tuleva aasta alguses ka nullkasvu või uut langust.

Valitsuse maksude alalaekumine on tänavu 240 miljardit Eesti krooni, tuleval aastal on puudujääk 250 miljardit krooni. Eelarvedefitsiit ületab eurotsoonis lubatud 3% piiri, kerkides tänavu 3,8%le SKTst.

Vahe katmiseks plaanib valitsus Saksa ettevõtjate ja tarbijate kõrget maksukoormat veelgi tõsta. Viimasena anti teada 7,5% maksust aktsiate ja kinnisvara müügist saadud tuludele. Lisaks tõuseb käibemaks, vähenevad firmade võimalused teha mahaarvamisi maksustatavast tulust, kasvavad tööandjate ja töövõtjate sissemaksed pensionikassasse (ligi 20% brutopalgast) ning tõuseb automaks. Samas eraldab valitsus majanduse subsideerimiseks 1388 miljardit krooni.

Ajalehe Welt am Sonntag küsitlus näitas, et 40% väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest kaalub tootmise Saksamaalt väljaviimist. Neist, kes jääda on otsustanud, on 50% valmis investeerima vaid välismaale, tõenäoliselt Ida-Euroopasse. Ettevõtlusorganisatsioonid on valitsusega teravas konfliktis, kuna toetasid valimistel vastaskandidaati CDUd. See on Schröderi jätnud suurde sõltuvusse ametiühingutest, kelle tugevnenud mõjuvõim pärsib valitsuse reformikatsed.

Saksamaale on ebasoodne ka Euroopa Keskpanga intressipoliitika. Inflatsioonitaseme juures, mis novembris alanes 1,1%le, võiks laenuintress olla palju madalam. Praegu on aga kehtib Euroopa kõige nõrgema majanduskasvuga riigi jaoks teistega võrreldes kõige kõrgem reaalintress.

Järjest enam usutakse, et Euroopa Keskpank tuleval nädalal lõpuks Euroopa intresse alandab. Kui mitte 0,5 siis vähemalt 0,25 baaspunkti võrra. Ilma reformideta jääb Saksamaa aga ka järgmiseks kümnendiks Euroopa kõige aeglasema majanduskasvuga riigiks, mis kisub alla kogu piirkonna kasvuväljavaated.