Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ajaloo väärtustamine näitab kultuuri
Kuigi oleme suutnud Eestis jälle üle kümne aasta omapäi majandada ja otsustada, kuhu maksudest, müügist ja muust laekuvat tulu rakendada, ei aja liigne rikkus üle ääre veel üheski omavalitsuses. Endiselt jagub lagunevaid teid ja asutusi, sotsiaalabi järele sirutajate käed on sama pikad kui enne ning nõukogude ajast pärit sooja- ja veesüsteemid ootavad ikka veel suuresti väljavahetamist.
Nii on enamikul valdadel ja väikelinnadel raske leida raha, mille toel anda välja infotrükiseid või jäädvustada paikkonna ajalugu.
Siiski on seda tehtud. Nii on Järvamaal Türi linn andnud välja kaks raamatutäit artikleid oma paikkonna ajaloost, lisaks toetanud kolmandat, mille autor on Tartu Ülikooli emeriitprofessor Olaf Prinits. Üht-teist on ilmutanud Paidegi. Valdadest enim on siinkandis kodu-uurijatele leidnud rahatuge Koeru.
Kuid ükski näide pole võrreldav sellega, mida hiljuti kogesin. Ja usun, et ei eksi, kui pakun Ida-Virumaa Vaivara valla erandiks teiste hulka. Sest kindlasti pole Eestis palju omavalitsusi, kelle ajalugu oleks sellise põhjalikkusega raamatusse talletatud, nagu seal.
Nii on kolme aastaga ilmunud kolm paksu suures formaadis trükist. Teos kannab koondpealkirja ?Kuni sõda kõik purustas...? ning selle erinevates osades vaatleb autor Vaivara ja Alutaguse valla omavalitsuste kujunemist, haridus- ja kultuurielu, majandust aastani 1944. Kuni sõda kõik purustas...
Töö tegi ära paidelane Aino-Monika Jõesaar. Teose viimase osa esitlusel kaks nädalat tagasi Sinimäe koolimajas küsis Järvamaa muuseumi peavarahoidja Jõesaar nii endalt kui ka kokku tulnud huvilistelt, kuidas sünnivad raamatud, millega ei saa ei rikkaks ega kuulsaks. Ja vastas ise: ?Võlast kodukoha ees. Pühendumusest. Ja kindlusest, et tehtav töö, kogutud materjal ükskord ka ilmub.?
Vaivara vallavanema Veikko Luhalaiu ütlust mööda polnud raha leidmine küsimus. ?Püüame toetada kõiki projekte, mis on seotud eestluse ja kultuuriga. Sest just eestluse säilimine on siinkandis probleem. Ja loomulikult on oma ajaloo tundmine-talletamine juurte hoidmisel tähtis,? selgitas ta.
Samas möönis Luhalaid, et neil on rahaga lihtsam kui mõnel teisel vallal, sest ressursimaks on suur.
Autor: Kaarel Aluoja