Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tooge aeda julgemaid värve
Olge avatud uutele kujundusideedele ja proovige neid. Siis saate aru, et ka teistsugune aiaruum võib olla mõnus.
Põhjamaad, sealhulgas Eesti, ei ole aiakunstis just eriti novaatorlikud ja seepärast jõuavad kõik trendilainetused siia väikese hilinemisega. Kui oleme oma uues kodus juba mõnda aega elanud, tekib sageli tüdimus senisest aiakujundusest. Selgunud on ka aia puudused ja voorused. Talv ongi sobiv aeg järelemõtlemiseks, mis teile oma aias meeldib ja mida tahaksite muuta. Tihtilugu keskendutakse aiakujunduse juures liialt detailidele ja terviklahendus jääb tulemata. Kindlasti ei tohiks unustada, et erineva suuruse ja asukohaga aiad nõuavad erinevat lähenemist.
Sissesõidutee on väga kapitaalne osa aiast ja kuulub enamasti tööde hulka, mis tehakse enne majja kolimist. Seepärast hiljem võibki tekkida soov laialt levinud hall betoonkivi vahetada mõne väärikama materjali vastu. Betoonkivi kui materjal annab sageli siiski rohkem võimalusi kujundamiseks, kui arvatakse. Sortiment on tunduvalt laienenud ja värvivalik avardunud. Viimase aja trendilahendustes kohtab sageli kohapeal valatud betooni, samuti n-ö vanastatud betoonkive. Metall on huvitav koos tellise või plastmasspuruga. Looduskivist leiab kasutust nii geomeetriline ruudumuster kui ka trumbeldatud ehk vanastatud kiviplaat. Üldiselt on aktsepteeritud kõik natuke vana ja kulunud. Sõltumata valikust on selge, et sissesõidutee peab olema praktiline ja hästi puhastatav.
Paralleelselt eksisteerivad nii modernistlikud/arhitektuursed kui ka klassikalised aialahendused. Linnalikus keskkonnas, suhteliselt väikeses ruumis on lihtsam kasutada arhitektuurseid lahendusi. Looduses ja maal asuvad aiad nõuavad sageli lähtuvalt hoone arhitektuurist klassikalist Inglise pargist inspireeritud või ökoloogilist lahendust. Viimase puhul mõeldakse loodusmaastiku maksimaalset säilitamist ja looduse kunsti hindamist ning au sisse tõstmist. Teisalt ka säästlikku planeerimist, kus au sisse tõstetud vanale ja kord juba kasutatud materjalile uue elu andmine. Sageli võiks siin kasutada lammutatud puitu teekattena või pergola postidena, samuti vanu telliseid. Tellised sobivad nii müüriks, teekatteks kui ka nõlva kindlustuseks paigutatuna metallvõrgust konteineritesse.
Nii loodusmaastikus kui ka linnas võiks kasutada roostetanud metalli. Julgemalt võiks aiakujundusse sisse tuua värvi. Laialt levinud arusaamale, et aeda tuleks värvida õite ja lehtedega, on tekkinud vastupidine nähtus. Taimede valikul eelistatakse rohelist ja rahulikku taustataime. Värv tuuakse sisse tarade, betoonseinte, tugevas toonis pergolapostide ja värvika aiamööbliga. Domineerima jäävad tugevad aiaehitised ja skulpturaalsed vormid.
Taimmaterjali valik ongi liikunud rohkem põõsastelt püsilillede poole. Okaspuuvormid on trendinäitustel täiesti välistatud. Laialt levinud on ühevärvilised istutused. Näiteks valge aed või siis sinine. Sellises aias on taimed valitud õite värvuse järgi. Rohelise kõrval domineerib üks põhitoon. Vahel lisatakse põhivärvuse esiletõstmiseks ka sobivat täiendvärvust. Ka vanema aia puhul on muutusi lihtne sisse viia just istutuste abil. Aia kujundamisel peaks vältima mõttetuid käike aianduskeskustesse, kus taim saab nipsasjakese väärtuse. Taimed moodustavad aias ühe terviku ja juhuslikult ostetud taime on sinna väga raske sisse sobitada. Eriti, kui pole tegu kollektsioonaiaga, on mõttetult suure hulga sobimatute taimede kokkukuhjamine lubamatu. Parem on taimi aeg-ajalt ümber grupeerida ja siis mõni uus aktsent lisada. Alati on õigem mõned vanad põõsad eemaldada või tugevalt tagasi lõigata, kui on soov mõne lemmiktaimega oma uut kujunduskontseptsiooni rakendada.
Moetaimedeks võib lugeda igat sorti kõrrelisi. Suursoosikuks on muidugi bambus, mis Eestis väljas paraku ei kasva. Domineeriv värvigamma on roosa, veinipunane, purpur ja sinine. Samad toonid on paljudele tuttavad ka rõivamoest. Moevärvid jooksevadki läbi kõikidest kujunduskunstidest üheaegselt.
Väga sageli esineb uute aiaideede hulgas veeteema. Veekogu on element, mida saab hiljem aiakujundusele lisada. Hoiduda tuleks mehhaanilisest augu kaevamisest ja merekruusa kuhjamisest veekogu servale. Väga moekad on veeseinad, samuti pikad väljavenitatud betoonbasseinid. Geomeetrilise kujuga basseinidesse tuuakse pehmust veetaimedega. Palju on näha vesiroose. Looduslik ilme antakse sageli taimedega, mis muudab kogu veepinna roheliseks. Moeteadlik aiakujundaja vahetab kaarsillad välja õige pisut üle veepinna ulatuvate tasapindadega. Materjalidest kohtab sageli metalli ja kivi.
Katusealuste istekohtade katteks valitakse tihti purjeriie. Sageli kasutatakse istekoha piiramiseks kangast, mis on metall- või puitposti külge nööride abil kinnitatud. Istekohtade moodustamisel aias võiks olla kompleksivabam. Põhjendus, et üks istekoht meil on, ei pea suurema aia puhul paika. Istekohti tuleb vaadelda kui detaile, mis lisavad aiale omanäolisust. Siseruumides ei ole ju mitme istumisvõimaluse tekitamine üldse probleemiks.
Aia ümberkujundamisel tuleks vabaneda kramplikust mõttest, et ainus moodus aeda kujundada on osta taimi. Tegelikult on aed välisruum, mille terviklikust kujundusest ainult ühe osa moodustavad taimed. Samaväärsed elemendid on tee ja ülejäänud pinnakatted, müürid, veekogud, tarad jne. q
Autor: Ülle Grishakov