Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti teenindajad mõtlevad soomlastele

    Suvine uuring Eesti turismikeskustes näitas, et teenindusasutuste sildinduses domineerib kaks trendi: sildid on üles riputatud ei kellegi jaoks ja sildid on riputatud üles soomlaste jaoks. Uuringu vältel külastati nii Kuressaare, Pärnu, Haapsalu kui ka Käsmu teenindusautusi.
    Oluline kommunikatsioonikomponent teenindusasutustes on ka väljapandud tekstid. Enne kui klient siseneb, loeb ta ukse taga menüüd, teenindusasutuse nime, lahtiolekuaegu, reklaame jm. Eesti kontekstis ei kannata hinnasildid ja menüüd küll mingit kriitikat ? nende kunstiline väljanägemine on reeglina väga lohakas, tekstid kubisevad õigekirja vigadest ja nad on strateegiliselt läbi mõtlemata. Aga see selleks, maitse üle ei vaielda ja reeglina kõik mis siltide ja menüüde kunstilisse külge puutub on vaieldav. Asi mille üle aga vaielda ei saa, on tekstide sisu ja keel. Selles suhtes on oluline ühene ja selge lahendus, mis toetaks kogu asutuse klienditeeninduse kontseptsiooni, oleks toeks äriedu suurendamisel ja klientide võrgutamisel.
    Taoline konkreetsele sihtrühmale orienteerumine on ühest küljest õige lähenemine, aga selliselt realiseerituna annab pigem negatiivse resultaadi. Kui teenindusasutus soovib rõhutada oma rahvusvahelist taset ja orientatsiooni rahvusvahelistele klientidele, siis oleks olnud sobilik kasutada reklaamis mõnda enamlevinud võõrkeelt, näiteks inglise või saksa keelt ja kindlasti koos eesti keelega: mitte ainult soome turistil ei ole raha ja tahtmist osta Eestist tooteid/teenuseid, vaid vahel on ka eestlastel raha, ja vahel on ka lätlase, sakslased, inglased, rootslased ja teised rahvad head kliendid.
    Eesti elu on arenenud kiiresti, toodete/teenuste maastikul orienteerumist mõjutab üha enam informatsioon, mida klientidele pakutakse. Samas on adekvaatne ja korrektne info omamoodi lugupidamisavaldus potentsiaalse kliendi suhtes, on esimene kontakt ja eeldus toote/teenuse edukaks müügiks. Enam ei piisa heast kaubast, kenast interjöörist ning ilusast teenindajast. Tarbija nõudluse rahuldamiseks on vaja üha rohkem infot ja teenimisvalmidust, sest tarbija on arenenud nõudlikuks ja teadlikuks.
    Autor: Kaja Tampere
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
USA tugev tööjõuturg pani aktsiaturud langema
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Otsustatud: Vene diisel saab hinnalae, toornafta suhtes üksmeelt ei leitud
Euroopa Liidu diplomaadid leppisid kokku Vene rafineeritud naftatoodete hinnalaes. Eesti soovitud toornafta hinnalae ülevaatamine jääb aga kevadesse.
Euroopa Liidu diplomaadid leppisid kokku Vene rafineeritud naftatoodete hinnalaes. Eesti soovitud toornafta hinnalae ülevaatamine jääb aga kevadesse.

Olulisemad uudised

Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.