Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õiguskantsler: auto erisoodustuse määrus vastuolus põhiseadusega
Õiguskantsler Allar Jõksi hinnangul on rahandusministril õigus oma määrusega kehtestada kord, mille alusel on võimalik määrata iga maksumaksja suhtes individuaalselt erisoodustusena maksustatava hüve turuväärtus.
Rahandusminister Harri Õunapuu on aga oma määrusega sisuliselt kehtestanud iseseisva objektiga maksu, sest maksumaksjale ei ole jäetud valikuvõimalust. Määruse kohaselt peab aga iga tööandja sõltumata ameti- ja erasõitude tegelikust mahust ja väärtusest tasuma uuest aastast igakuiselt makse 2000 kroonilt (st tulumaksu 703 krooni ja sotsiaalmaksu 892 krooni).
Rahandusministri selline tegevus on vastuolus põhiseadusega, mille kohaselt kõik avalik-õiguslikud rahalised kohustused on sedavõrd olulised küsimused, et nende kehtestamine saab toimuda ainult seadusega.
Kui sõiduauto erisoodustuse tervikmäär oleks sätestatud tulumaksuseaduses, siis oleks küll saavutatud kooskõla põhiseaduse §-ga 113, kuid tekiks vastuolu põhiseaduse paragrahvidega 11 ja 12, sest selline regulatsioon kohtleks maksumaksjaid ebavõrdselt ja see ebavõrdsus ei oleks proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Selline kohtlemine, kus eri maksumaksjad peavad tasuma samasuguse maksusumma sõltumata oma tegelikest kulutustest ettevõtlusega mitteseotud tegevusele, rikub põhiseaduse §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Seaduses peaks seega sätestama maksumaksjale valikuvõimalused (tervikmäär ning tegelike erasõitude ulatuse määramine).
Enamikus Euroopa riikides arvestatakse sõiduautode puhul erisoodustuse hinna määramisel ka sõiduauto maksumust ning maksustamisel kasutatav tervikmäär võetakse protsendina sõiduauto hinnast. Eestis toimub aga maksustamine sõltumata sõiduauto väärtusest.
Ministri määruses saaksid õiguskantsleri hinnangul olla ainult selgitused ja täpsustused, nt sõidupäeviku täitmise korra või kulutuste arvutamise metoodika kohta.
?Olukorras, kus erisoodustuse maksustamisel kehtib ainult alternatiivideta tervikmäär, mida iga-aastaselt tõstetakse, muutub algselt tulumaksuna kehtestatud maksukohustus iseseisvaks maksuks, mille objektiks ei ole enam töötaja palgatulu, vaid tööandja sõiduauto kui objekt,? kirjutas Jõks pressiteates.
Autor: ÄP Online