Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Piraadid röövivad endiselt laevu

    Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) andmetel on alates 1995. aastast kiirkaatritel liikuvate piraatide rünnakud naftatankeritele ja kogu kaubalaevastikule hüppeliselt kasvanud. Näiteks aastal 1999 toimus kokku 469 rünnakut ? nii merel, ankrus kui ka sadamas. Rünnakutes sai surma 72 meremeest, 99 haavata ja 202 võeti pantvangi. Need numbrid on tõenäoliselt isegi veel suuremad, sest paljud rünnakud on võinud jääda raporteerimata.
    Kuritegevus merel ei piirdu ainult röövidega. Keskmiselt kaaperdatakse kaks naftatankerit iga kuu. IMO andmetel läheb see naftaärile aastas maksma umbes 100 miljonit USA dollarit. Kuidas on võimalik, et laev lihtsalt kaob? Piraadid tungivad laeva ? täislastis tankeri pardale pääseb ahtrist, sest see on nii madalal vees ?; meeskond jäetakse üksikule/mahajäetud saarele; laev juhitakse kõrvalisse sadamasse, last pumbatakse välja ja tanker jäetakse triivima. Selline laev muutub suureks ohuallikaks eelkõige teistele laevadele. Oskuslikuma tegutsemise korral muudetakse tankeri nimi ja registreeritakse ümber teise lipu alla ning müüakse maha. Suur naftatanker ei tundugi enam nii suur, kui võrrelda seda keskkonnaga, mis teda ümbritseb. Indoneesia saarestikus on üle 13 000 väikse saare ja tohutult rannajoont. Seal patrullivad mitme riigi piirivaleüksused ja nendevaheline nõrk koostöö muudabki selle piirkonna üheks ohtlikumaks. Olgugi et laeva päritolu on üsna raske varjata, muudab ühtse laevaregistri või andmebaasi puudumine värvitud ja ümbernimetatud laeva leidmise pea võimatuks.
    ÜRO-le on IMO liikmesriigid teinud ettepaneku, et riikide vastu, mille rannikuvetes toimuvad röövid ning selle takistamiseks ei võeta midagi ette, kohaldataks sanktsioone. Seepärast ongi näiteks Singapur, kelle territooriumilt läheb läbi peaaegu 80 Jaapanisse minevast naftast, hakanud eskortima tankereid väikeste relvastatud alustega. Selline tegevus ei ole sugugi lihtne ega odav.
    Tänapäeva piraadid on vaesest keskkonnast pärit relvastatud jõugud, kelle jaoks on kaitsetud kaubalaevad kerge saak. Paljud on arvatavasti saanud sõjalist väljaõpet ja kogu rünnak toimub väga professionaalselt ja kiiresti, omavahel suheldakse vaid käemärkide abil. Tullakse ainult laevas oleva raha järele, 10 000?30 000 dollarit keskmiselt on hea saak. Nad on enamasti palgatud terroristide või muu organiseeritud kuritegevuse vormi poolt. Relvadeks on granaadiheitjad, tankitõrje- ja muud väiksemad rünnakrelvad. Viikingite kombel kasutatakse enne rünnakut narkootikume, mis tõstab julgust ja muudab võimaliku tapmise lihtsamaks.
    Üks julmemaid rünnakuid toimus 6. oktoobril Adeni lahes Jeemeni ranniku lähedal, kui supertankeri Limburg poole saadeti teele väike kiirkaater, mis oli täidetud lõhkeainega ning tekitas kokkupõrkel plahvatuse ja vigastas laeva topeltpõhja.
    Rünnaku tagajärjed piirkonna merenduselule on olnud katastroofilised: Jeemeni sadamate kaubavood on vähenenud umbes poole võrra, sest kindlustusandjad on tõstnud kindlustusmakseid ligi 300 ning kaubasaatjale teeb see lisakulutusi 250 dollarit TEU, 20jalase konteineri pealt. Riik kaotab kuus umbes 3,8 miljonit dollarit, sest konteineriliiklus on suunatud naaberriikide konkureerivatesse sadamatesse.
    Laevade kaaperdamistel on oma osa ka meeskonna liikmel, kes on tegelikult maskeerunud piraat. Näiteks Libeerias saab 2500 dollari eest osta meremehepaberid, küsimusi esitamata. Niinimetatud magavad terroristid ootavad õiget hetke laeva ülevõtmiseks.
    Sellise tegevuse pärast on IMO koostöös Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga (ILO) välja töötanud meremeeste ID-kaardid, mis muutuvad kohustuslikuks 2004.
    Al-Qaeda terroristide osalemine tankerite kaaperdamises on tõstnud panuseid veelgi. Kui sellised tankeriründamised jätkuvad, siis tõenäoliselt kerkib toornafta hind.
    Lugu on kirjutatud välisajakirjanduse põhjal.
    Autor: Tanel Härma
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Automüüja CarMaxi kehvad müügitulemused tirisid aktsia alla Aktsia kukkus täna 23%
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.