Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigieelarve esitab kõik maksutulud ühel real
Kui riigi tuleva aasta eelarve maht on 38,4 mld krooni, siis eelarvesse oodatav maksutulu on kokku võetud ühel real ja see on 33 mld krooni.
Varasematel aastatel on riigieelarves kirjutatud eraldi ridadel lahti tulud maksulaekumistest, käibemaksult, aktsiisilt, tulumaksudelt.
Lahtikirjutus on andnud võimaluse hinnata valitsuse maksulaekumise arvestust ja seda, kas valitsus on ennustustes tõepärane.
Rahanduskomisjoni esimehe, reformierakondlase Meelis Atoneni hinnangul pole riigieelarves oluline maksulaekumiste täpne lahtikirjutamine.
Atoneni ütlust mööda on varasematel aastatel tulude poolel tehtud Riigikogus muudatusettepanekuid mitte majandusanalüüsist lähtudes, vaid tuginedes vajadusele raha kulutamiseks juurde leida.
?Pole tõepärane, et üks Riigikogu liige saab planeerida riigieelarve laekumist,? ütles Atonen.
?Riigieelarve paneb selged raamid ettekujutusele riigi majanduse arengust tuleval aastal, see on riigi jaoks tähtsaim dokument,? ütles Suprema analüütik Veikko Maripuu.
Hansapanga analüütik Maris Lauri: ?Kui tulud pole arusaadavalt lahti kirjutatud, siis ei saa hinnata ka kulude tõelevastavust.?
Meelis Atoneni ütlust mööda on piisav, kui valitsuse poolt hinnatavaid maksulaekumisi saab hinnata riigieelarve seletuskirjas. Samas seletuskirja ei saa muudatusi teha ja sellel pole seaduse jõudu.
?Kui seadus ei kajasta prognoositavaid laekumisi, ei sisalda neid miski,? ütles Rahvaliidu liige, rahanduskomisjoni aseesimees Jaanus Männik.
Männiku hinnangul läheb sedavõrd kasin tulude lahtikirjutus vastuollu põhiseadusega, mille kohaselt peavad kõik riigi tulud kajastuma riigieelarves.
Valitsuse käitumisele hinnangu saamiseks pöördus Männik arupärimisega õiguskantsler Allar Jõksi poole, kes jättis otsuse selle kohta, kui detailne eelarve peab olema, Riigikogu arutelu teemaks.
Samas möönis Jõks, et riigieelarve vastuvõtmisega kontrollib seadusandlik võim täidesaatva võimu tegevust ning seab sellele piirid.
Kirjutades tuleval aastal laekuva maksutulu ühele reale, lähtus rahandusministeerium kevadel vastu võetud uuest riigieelarve baasseadusest, mis lubab tulu ühe reana kirjutada, kuid samas ei keela põhjalikumat lahtikirjutamist.