3. detsember 2002 kell 22:00

Ekspertiisile kulub paar nädalat

Ekspertiise võivad läbi viia ekspertiisiasutused-firmad, kelle põhimääruses on see tegevus ette nähtud, samuti justiitsministri käskkirja alusel personaalselt kinnitatud isikud ehk nn riiklikult tunnustatud eksperdid. Kohtumenetluse korral määrab eksperdi (nimeliselt) kohtunik oma nn ekspertiisimäärusega, milles on esitatud ka eksperdi ülesanne.

Minimaalne eksperdi tunnitasu on 110 krooni ning keskmise eramu ekspertiis maksab 5000?7000 krooni. Aega võtab ekspertiis 3?4 päeva kuni paar nädalat, kuid raskematel juhtudel võib see kesta ka kuid.

Ekspertiisiks on vaja eelnevalt läbi mõelda, mis on selle eesmärk, mida tahetakse teada; kas selleks on olemas kõik vajalikud dokumendid, projektid, arved, mitmesugused aktid, arvutused jne või nende kinnitatud koopiad, mis tuleb eksperdile esitada koos ekspertiisi ülesandega.

Tähtsamad dokumendid:

hoone kinnitatud projektdokumentatsioon koos ehitusloa, konstruktsioonisiseste (varjatud) tööde aktidega, kommunikatsioonide ja teiste nõutavate osade teostusjoonistega;eritööde vastuvõtuaktid ning riikliku komisjoni akt või kohaliku omavalitsuse poolt vormistatud hoone kasutusluba;täielikult valminud hoone kohta tuleb esitada ka inventariseerimisplaan, mis tavaliselt on kohaliku hooneregistri majavalduse toimikus.

Hoonete ja rajatiste ehitamise käigus esinevate projektiväliste muudatuste korral tuleb projekti koostaja või vastava eriala spetsialisti poolt sisse viia nõuetekohaselt vormistatud muudatused või koostada uus, nn korrektuurprojekt.

Olenevalt ekspertiisi ülesandest ja esitatud küsimustest võib tekkida vajadus nõuda veel mitmesuguseid täiendavaid andmeid, tõendeid jne. Näiteks erinevatel ajavahemikel läbi viidud ehitus- ja remonttööde hindamisel puuduvad sageli konkreetsed dokumendid tööde kirjelduste, mahtude, teostamise aja, asukoha (millises hoone osas või ruumis) jne kohta. Siis tuleb tavaliselt asjaosalistel koostada võimalikult täpselt kirjalik õiend vajalike andmetega. Soovitatav on, et pooled eelnevalt võrdleksid esitatud andmeid omavahel ja erinevuste korral püüaksid need kõrvaldada.

Analoogne on olukord ka pooleliolevate ehituste hindamisel, kui puuduvad vastavad dokumendid ja hoone ehitustööd on kestnud pikemat aega. Üksikute dokumentide, nt kasutusloa, puudumine võib märgatavalt langetada hoone turuhinda.

Vajalike dokumentide puudumine või nende puudulik ettevalmistamine pikendab ekspertiisi läbiviimist või teeb selle vahel võimatukski. Ka mõjutab see ekspertiisiks tehtavaid kulutusi. Põhilise tehnilise dokumentatsiooni olemasolu tuleks jälgida ka hoonete ostul-müügil ja muudel juhtudel, kui muutub hoone omanik.

Autor: Nils Braun

Hetkel kuum