Justkui tõde

?Tehnikaülikool arendab ettevõtlust toetusraha abil? (25. 11.) on huvitav lugemine ? sisaldab lendväiteid, mis sagedase tarvitamisega on justkui tõese värvingu omandanud.

Alustagem algusest.

?Reedel andis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus TTÜ-le 14 miljonit krooni ettevõtluseks, mis moodustab ühe osa rohkem kui 800 miljoni kroonisest arendusinvesteeringust.?

Arendusinvesteering tuleb, mõistagi, paigutada arendusasutustesse. TTÜ sellealane suutlikkus sai testitud siis, kui temaga liideti TA SKB, tippseim Eesti arendusasutuste hulgast. TTÜ pikaldane asjaajamine ja masendav ükskõiksus viisid selleni, et mõneti languse teele asunud kunagine teovõimas kooslus lasti sootuks laguneda.

?... Spinno programmi eesmärk on muuta Eesti ülikoolide teadustoodang müügikõlblikuks.?

Müüdav toode tuleb ennekõike arendusfirmast. Eelmises lõigus oli just juttu, mis sai olukorrast, kus TTÜ-l tekkis käepärane võimalus teadustoodangut müügikõlblikuks vormida.

?...TTÜ loodab riiklike rahasüstide toel ja ettevõtete huvi korral teadustööde mahtu viiekordistada.?

Tore, aga samas on teada, et Eesti üks hädasid seisnebki selles, et teadus- ja arendustööde rahastamise suhe on metsikult paigast ära, ja just teaduse kasuks (kust müüdavat tulemit ei tule) ja arenduse kahjuks (kust müüdav toode tuleb). Niisiis ? samas vildakas suunas edasi ?!

??Teadlastelt ei saa eeldada, et nad oleks rahastamistaotluste kirjutamises, müügis ja lepingute koostamises tugevad,? ütles Ardo Kamratov, TTÜ teadus- ja arendusosakonna juhataja.? Asjatu mure, sest seda neilt ei nõutagi.

Peale kõige eelneva kumab loost läbi arusaam, nagu toimiks veel praegugi kunagine lihtne lineaarne skeem: teadus?arendus?tootmine.

Teiseks. Tundub, et asjaosalised loodavad müüa seda, mi-da neil parajasti on ja mida parajasti müüa tahavad. Praegu ütleb siiski turg, mida, kui palju, mis hinnaga ja kaua üldse müüa saabki. Probleemi lahendamise esimene samm olevat selle selge sõnastamine. Loodan, et seda sai mingil määral siinkohal tehtud.