• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mahavisatud raha?

    Arstiteaduskonna ravi eriala üliõpilased, kes saavad kevadel 2003 üldarsti diplomi, on tõsiselt mures meditsiinikarjääri jätkamise võimalikkuse pärast. Kuus aastat ülikoolis õppimist ähvardab saada suurele osale tudengitest mahavisatud ajaks, kuna on ilmnenud, et 2003. a on planeeritud oluliselt vähem residentuurikohti, kui neid vaja on. Viimase ajani sisendati üliõpilastesse teadmist, et residentuurikohtade arv viiakse vastavusse reaalse vajadusega.
    Arstiteaduskonna ravi eriala VI kursusel õpib ca 100 tudengit. Vana õppekava järgi kestis diplomiõpe 6 aastat, millele järgnes aasta internatuuri. Seejärel oli võimalik kandideerida residentuuri, et spetsialiseeruda erialaarstiks. Uue õppekava järgi toimub residentuuri kandideerimine kohe pärast VI kursust. Sellest tulenevalt pürib 2003. a suvel residentuuri kaks kursusetäit tudengeid (kokku ca 180), kuid planeeritud residentuurikohtade arv on jäänud eelnevate aastate tasemele.
    2003. a on residentuuriõppe rahastamiseks riigieelarvesse planeeritud 21,1 mln krooni, mis võimaldab vastu võtta 90 uut residenti, ilma et vähendataks varem residentuuri astunute töötasu. Kui planeeritud eelarve võetakse vastu, ei õnnestu vähemalt pooltel residentuuri pürgijail erialast õpet jätkata. Residentuurist väljajäämise korral ootab tudengeid ees ravikindlustuseta jäämine ja õppelaenu tagasimaksmise alustamine aasta pärast ülikooli lõpetamist, kuna spetsialiseerumata arstil on õigus töötada vaid üldarstina.
    Arvestades praegust tervishoiukorraldust, on Eestis üldarstina töötamine pea välistatud. Seega on tegemist potentsiaalsete töötutega, sest õpingute käigus omandatud spetsiifiliste oskuste ja teadmiste rakendamine erialaväliselt on mõeldamatu.
    Lisaks 90 noore inimese mahavisatud ajale muutuvad mõttetuks nende koolitamiseks tehtud kulutused. Ühe arstitudengi koolitamine läheb riigile maksma 52 920 kr aastas, mis teeb 6 aasta ja ca 90 üliõpilase kohta ca 28,6 mln. Kui nende haridustee jääb poolikuks, on tegu mõttetu investeeringuga.
    Ainus lahendus oleks residentuurikohtade arvu suurendamine vähemalt 140ni, mis tähendab, et residentuuriõppe rahastamiseks oleks olemasolevale 21,1 miljonile lisaks vaja 8 miljonit. See on väike summa võrreldes tuulde lennata ähvardava 28,6 miljoniga. Ei tahaks leppida sellega, et Eestisse jääb ühe kursuse jagu arstiharidusega töötuid ja riigis pettunud noori ning 6 aastat õpinguid kaotavad mõtte ja väärtuse.
    VI kursuse nimel,
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kahetoalistele korteritele varsti enam ostjaid ei leidu
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Riik viib lennufirmad ühe tiiva alla
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Valitsus andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile heakskiidu alustada ettevalmistusi uue lennunduskontserni loomiseks, mis ühendab Nordica, Regional Jeti (ärinimi Xfly) ja Transpordi Varahalduse ühe katuse alla.
Euroopa liidrid annavad Poolale viimase võimaluse
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki saabus täna Brüsselisse kaitsma oma riigi justiitsreforme, kuid võib homme Euroopa Liidu tippkohtumiselt lahkuda trahvide ning kohtukutsega.