Mahavisatud raha?

Arstiteaduskonna ravi eriala üliõpilased, kes saavad kevadel 2003 üldarsti diplomi, on tõsiselt mures meditsiinikarjääri jätkamise võimalikkuse pärast. Kuus aastat ülikoolis õppimist ähvardab saada suurele osale tudengitest mahavisatud ajaks, kuna on ilmnenud, et 2003. a on planeeritud oluliselt vähem residentuurikohti, kui neid vaja on. Viimase ajani sisendati üliõpilastesse teadmist, et residentuurikohtade arv viiakse vastavusse reaalse vajadusega.

Arstiteaduskonna ravi eriala VI kursusel õpib ca 100 tudengit. Vana õppekava järgi kestis diplomiõpe 6 aastat, millele järgnes aasta internatuuri. Seejärel oli võimalik kandideerida residentuuri, et spetsialiseeruda erialaarstiks. Uue õppekava järgi toimub residentuuri kandideerimine kohe pärast VI kursust. Sellest tulenevalt pürib 2003. a suvel residentuuri kaks kursusetäit tudengeid (kokku ca 180), kuid planeeritud residentuurikohtade arv on jäänud eelnevate aastate tasemele.

2003. a on residentuuriõppe rahastamiseks riigieelarvesse planeeritud 21,1 mln krooni, mis võimaldab vastu võtta 90 uut residenti, ilma et vähendataks varem residentuuri astunute töötasu. Kui planeeritud eelarve võetakse vastu, ei õnnestu vähemalt pooltel residentuuri pürgijail erialast õpet jätkata. Residentuurist väljajäämise korral ootab tudengeid ees ravikindlustuseta jäämine ja õppelaenu tagasimaksmise alustamine aasta pärast ülikooli lõpetamist, kuna spetsialiseerumata arstil on õigus töötada vaid üldarstina.

Arvestades praegust tervishoiukorraldust, on Eestis üldarstina töötamine pea välistatud. Seega on tegemist potentsiaalsete töötutega, sest õpingute käigus omandatud spetsiifiliste oskuste ja teadmiste rakendamine erialaväliselt on mõeldamatu.

Lisaks 90 noore inimese mahavisatud ajale muutuvad mõttetuks nende koolitamiseks tehtud kulutused. Ühe arstitudengi koolitamine läheb riigile maksma 52 920 kr aastas, mis teeb 6 aasta ja ca 90 üliõpilase kohta ca 28,6 mln. Kui nende haridustee jääb poolikuks, on tegu mõttetu investeeringuga.

Ainus lahendus oleks residentuurikohtade arvu suurendamine vähemalt 140ni, mis tähendab, et residentuuriõppe rahastamiseks oleks olemasolevale 21,1 miljonile lisaks vaja 8 miljonit. See on väike summa võrreldes tuulde lennata ähvardava 28,6 miljoniga. Ei tahaks leppida sellega, et Eestisse jääb ühe kursuse jagu arstiharidusega töötuid ja riigis pettunud noori ning 6 aastat õpinguid kaotavad mõtte ja väärtuse.

VI kursuse nimel,