Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksukoormus on teisejärguline probleem

    Keskmist maksukoormust peetakse oluliseks majandust iseloomustavaks indikaatoriks. Mida kõrgem on maksukoormus, seda suurem on riigi osakaal majanduses. Eestis on olnud palju juttu maksukoormuse vähendamisest ja selle initsiatiivi peamine ajend on olnud tööjõu maksukoormuse (eriti sotsiaalmaksu) kõrge tase. Hiljuti majandusministeeriumi ja konjunktuuriinstituudi Eesti konkurentsivõimet analüüsivas väljaandes on ära toodud, et tööandja makstavate sotsiaalmaksete osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP) on teiste uuringus võrdluseks toodud riikidega võrreldes Eestis kõige suurem. Mida tuleks sellest järeldada?
    Enne otseste järelduseni jõudmist tuleb kindlasti vaadata veidi laiemaid indikaatoreid. Erinevate sotsiaalmaksete koormus on harilikult tööandja ja töövõtja vahel jagatud. Kui vaadata töövõtja sotsiaalmaksete koormust, on Eesti üks madalama sotsiaalmaksukoormusega riike. 2000. a moodustasid töövõtja sotsiaalmaksed kogu tööjõukuludest vaid 0,3%.
    Ettevõtte konkurentsivõime aspektist vaadatuna ei ole tegelikult vahet, kas sotsiaalmaksu tuleb maksta tööandjal või töövõtjal. Sisuliselt on sotsiaalmaks üks ettevõtte tööjõukulude osa. Kui liita tööandja ja töövõtja maksukoormused kokku, avaneb sootuks teine vaatepilt ? Eesti sotsiaalmaksukoormus ei ole sugugi nii suur, kui esialgu paistab. Teistes riikides on töövõtja sotsiaalmaksete osakaal suurem.
    Kui vaadata Eesti tööjõu maksukiilu (tööjõukulude ja netopalga vahe, jagatud tööjõukuludega), siis on see Euroopa Liidu keskmisel tasemel ja veidi kõrgem OECD riikide tööjõu maksukoormusest.
    Liikudes tööjõu maksustamiselt üldisele maksukoormusele, tuleb tõdeda, et Eesti maksukoormus on isegi madalam kui arenenud riikides. Maksutulude osakaal SKPs oli 2000. a Eestis 34,4%. ELi riikide keskmine näitaja on 41,6% ja OECD riikide keskmine maksukoormus 37,4%. Mida siis tuleks Eesti maksupoliitikas muuta? Kas makse tuleks suurendada või vähendada?
    Maksukoormus on kõigest üks paljudest majanduse mõjutamise vahenditest ja ühest vastust sellele, kas riigi väike osakaal mõjub majanduskasvule positiivselt või negatiivselt, tegelikult ei ole ega saagi olla. Normaalset kasvukiirust on näidanud nii madala kui kõrge riigi sekkumise määraga majandused. Seetõttu on kasvu maksimeeriva riigi osakaalu määramine majanduses mõttetu. Igale riigile on optimaalne maksude tase erinev, samuti on see erinev majandusperiooditi.
    Olukorras, kus me ei tea, kas maksu alandamine või suurendamine toob kaasa positiivseid arenguid või mitte, on mõistlik jätta maksupoliitika selliseks, nagu see on. Üks asi, mida me enam-vähem kindlalt teame, on see, et stabiilsus on maksupoliitika puhul olulise positiivse mõjuga. Sellest printsiibist tuleks lähtuda. Pole ju mõtet praegu makse alandada ja siis hiljem tõdeda, et otsus oli vale ning reformide finantseerimiseks on vaja makse jälle tõsta.
    Selle asemel, et arutleda teemal, milline on optimaalne maksukoormus, tuleks Eestis tegeleda pigem sellega, milline oleks optimaalne rahakasutus. Võrreldes arenenud riikidega on Eestil terve hulk reforme, mis vajavad elluviimist (nt haridus-, tervishoiu- ja haldusreform). On vähetõenäoline, et neid on võimalik ellu viia raha kulutamata. Samuti on selge, et efektiivselt kavandatud ja teostatud haridusreform on tööturu ja konkurentsivõime seisukohast lähtuvalt oluliselt mõjusam kui sellest loobumine ning majandusel omasoodu triivida laskmine. Seega peaks rõhuasetus olema suunatud sellele, kuidas muuta reformid võimalikult efektiivseks.
    Maksukoormuse langetamise kaudu majanduse ergutamine ei ole tõenäoliselt efektiivseim tee majanduse elavdamiseks ? eriti sellises arengufaasis, kus reformide elluviimiseks on vaja mobiliseerida suuri rahasummasid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vaiko Eplik: plaadimüügist enam ära ei ela Muusikatööstus muutuste lävel
Kesise plaadimüügi tõttu pole neli aastat originaalloomingut ilmunud, põhirõhk läheb kontsertide peale, sõnas muusik ja Eesti Autorite Ühingu juht Vaiko Eplik saates "Kuum tool".
Kesise plaadimüügi tõttu pole neli aastat originaalloomingut ilmunud, põhirõhk läheb kontsertide peale, sõnas muusik ja Eesti Autorite Ühingu juht Vaiko Eplik saates "Kuum tool".
Andre Nõmm: kõrged hoiuse intressid ilma kapitalijuhtimiseta on kui rattasõit ilma kiivrita
Suuremate hoiu-laenuühistute tegevus on üsna sarnane pankade tegevusega, sestap peaksid neile ka samasugused reeglid kehtima, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm asutuse blogis.
Suuremate hoiu-laenuühistute tegevus on üsna sarnane pankade tegevusega, sestap peaksid neile ka samasugused reeglid kehtima, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm asutuse blogis.
Sigaodav Rootsi kinnisvarafirma on seda põhjusega
Värske lugejakiri viis mind Rootsi kinnisvaraturule. Nii nagu hea hulk aastaid tagasi, kui esimest korda Rootsi kinnisvarafirmast Oscar Properties kirjutasin, sain seegi kord lugejalt küsimuse, kas madalale vajunud aktsia hind võiks pakkuda head ostukohta.
Värske lugejakiri viis mind Rootsi kinnisvaraturule. Nii nagu hea hulk aastaid tagasi, kui esimest korda Rootsi kinnisvarafirmast Oscar Properties kirjutasin, sain seegi kord lugejalt küsimuse, kas madalale vajunud aktsia hind võiks pakkuda head ostukohta.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Eesti ettevõtjate avaldus: rohepöördest peab saama poliitiline ja ühiskondlik prioriteet
Üle kuuekümne Eesti ettevõtja kirjutasid alla pöördumisele, millega julgustatakse valitsust, erakondi ja ajakirjandust muutma rohepööre järgmiste aastate prioriteediks ja aitama ühiskonnal mõista selle olulisust.
Üle kuuekümne Eesti ettevõtja kirjutasid alla pöördumisele, millega julgustatakse valitsust, erakondi ja ajakirjandust muutma rohepööre järgmiste aastate prioriteediks ja aitama ühiskonnal mõista selle olulisust.

Olulisemad lood

Koondamiste tõttu leiab töötajaid lihtsamini, ent majanduslangus tööjõukriisi ei lahenda
Kuigi majandus jahtumise ja osa ettevõtete koondamise tõttu on veidi lihtsam töötajaid leida, siis Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse liige ja tööandjate keskliidu volikogu liige Raul Puusepp sellest end eksitada ei laseks.
Kuigi majandus jahtumise ja osa ettevõtete koondamise tõttu on veidi lihtsam töötajaid leida, siis Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse liige ja tööandjate keskliidu volikogu liige Raul Puusepp sellest end eksitada ei laseks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.