Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Detsember tõi telefonikasutajatele soodustusi

    AS Eesti Telefon alandas 1. detsembrist rahvusvaheliste kaugekõnede hindu üheksa riigi fiksvõrkudesse kuni 37 protsenti, eristades samas nende riikide puhul kõneminuti hinnad fiks- ja mobiilvõrkudesse.
    Kõige rohkem langes Iirimaa fiksvõrkudesse tehtava kõneminuti hind, mis hakkab olenevalt valitud hinnapaketist maksma kuni 37% senisest vähem - 2.75 kuni 3.35 krooni. Oluline hinnalangus fiksvõrku tehtavatel kõnedel on ka Itaaliasse ja Vatikani (olenevalt hinnapaketist kuni 29%), Bulgaariasse (hinnalangus kuni 24 %), Ungarisse (olenevalt hinnapaketist kuni 19 %), Moldovasse (olenevalt hinnapaketist kuni 18 protsenti), Belgiasse ja Hollandisse (olenevalt hinnapaketist kuni 17%) ning Valgevenesse (olenevalt hinnapaketist kuni 9 %) osas.
    ET põhjendas mobiilvõrku ja fiksvõrku tehtavate kõnede minutihindade eristamist sellega, et mobiilvõrkude sidumistasud on fiksvõrgu omadest kõrgemad. Sellest tulenevalt erinevad ka lõppkliendi kõneminuti hinnad fiksvõrku ja mobiilvõrku helistamisel. Kuna enamik kõnesid tehakse siiski fiksvõrkudesse, siis aitab muutus neindesse riikidesse helistavatel klientidel ka raha säästa.
    EMT pakub aga klientidel võimalust välisriigis kasutada tagasihelistamisteenust.
    Tagasihelistamisteenus on kõneteenus roamingus, kus klient tellib sissetuleva kõne, selle asemel, et ise välja helistada. Teenuse eest maksab kõne tellija.
    Tagasihelistamisteenuse kasutamiseks tuleb valida vastuvõtja telefoninumbri ette kood *401* ja lõppu sümbol #, näiteks *401*05XXXXXX# ja vajutada kõne alustamise klahvile.
    Seejärel võetakse ühendust valitud numbriga. Kui kõne vastu võetakse, kuuleb vastuvõtja teadet, et kõned ühendatakse ning süsteem helistab kõne algatajale tagasi.
    Tagasihelistamisteenust saab kasutada ka erinevate keeltega. Vene rahvusest kliendid võivad kasutada koodi *402* ja inglise keelt rääkivad kliendid *403*.
    Tagasihelistamisteenust saab kasutada ainult Eesti numbritele helistamisel, numbrit ei pea valima rahvusvahelisel kujul. Selleks, et kasutada telefoni välisvõrkudes, on kliendil vaja tellida rahvusvaheline kõneteenus.
    1.detsembrist võttis EMT kasutusele ka uue teenuse Sisenevate kõnede eristus.
    Sisenevate kõnede eristus võimaldab kliendil tellida kõnede eristust tema telefoninumbrile sissetulnud kõnedest.
    Sisenevate kõnede eristust saab klient tellida vajalike päevade kohta ning teenus maksab 59 krooni iga päeva kohta, milleks sisenevate kõnede eristust telliti. Teenust saab tellida tagasiulatuvalt kuni 1 aasta ulatuses.
    EMT ja Eesti Telefon tõid aga alates 2. detsembrist turule ühise traadita internetiühenduse, mis võimaldab fikseeritud kuutasu eest kasutada piiramatult internetti kõikjal Eestis.
    EMT arendus- ja tehnoloogiadirektori Tõnu Grünbergi sõnul on traadita interneti nime kandev teenus eelkõige suunatud mobiilsetele kaugtöötajale, kellel süle- või pihuarvuti on esmane töövahend ning kelle jaoks on oluline ka juurdepääs internetile või ettevõtte sisevõrgule.
    Eesti Telefoni interneti ja andmeside talituse direktori Olav Harjo sõnul võimaldab uus traadita internetiühendus kasutada väga kiiret internetti läbilaskevõimega kuni 2 megabitti sekundis WiFi (Wireless Fidelity) levialades ning kõikjal üle Eesti väiksema kiirusega internetti läbilaskevõimega kuni 54 kilobitti sekundis GPRS (General Packet Radio Service) vahendusel. Maksimaalse turvalisuse tagamiseks kaugtöö tegemisel pakutakse klientidele lisaks ka virtuaalse privaatvõrgu (IP- VPN) teenust.
    Traadita interneti teenusega liitunud ei maksa GPRSi mahupõhist hinda, vaid kõik kulutused on kaetud kuumaksuga.
    Traadita interneti teenusega liitumise tasu on 118 krooni ja kuutasu 495 krooni.
    Klient peab teenuse kasutamiseks sõlmima vaid ühe lepingu ning ta saab ise valida, kas hakkab arveid saama Eesti Telefonilt või EMT-lt.
    Hetkel on Eesti Telefonil WiFi levialad Rohuküla, Virtsu, Heltermaa ja Kuivastu praamisadamates, Pirita Jahisadamas, Tallinnas Saku Suurhallis, Shoti klubis, Raekoja platsil, Vabaduse väljakul, Grand Hotel Tallinnas, Reval Hotel?i hotellides Central, Park, ExpressHotel ja Olümpia ning Scandic gruppi kuuluvates hotellides Palace ja St.Petersbourg, samuti Rannahotellis Pärnus, Scandic Hotel Karupesas Otepääl.
    Traadita internetiühenduse kasutamiseks on vaja süle- või pihuarvuti varustada raadiovõrgukaardi (WLAN) või ühendada GPRS-telefoniga või lisada arvutile ainult WLAN/GPRS võrgukaart.
    Tele2. Alates 1.detsembrist muutusid ka Tele2 telefoniteenuse ja mobiiltelefoniteenuse kasutamise ehk liitumislepingu tingimused. Suurim muutus on see, et edaspidi on ühendatud nii telefoni- kui mobiiltelefoniteenuse kasutamise tingimused. Samuti on mitmed lepingutingimuste sätted klientide suhtes soodsamad.
    Nii on tingimustesse lisatud, et kaebuse korral on kliendil õigus pöörduda Sideametisse, samuti on sätestatud kliendile soodne arve vaidlustamise tähtaeg. Lisaks on teenuste kasutamise tingimustes detailsemalt välja toodud vääramatu jõu asjaolud.
    Ühe suurima muudatusena sätestati kliendi kohustus teenuseid mitte edasi müüa, sest liitumislepingu näol on tegemist tarbijalepinguga. Samas täiendati arvelduste korda kliendi valikuga e-arve saamiseks. Lisandus ka kliendi õigus määrata liitumislepingu sõlmimisel isik, kellel pärast tema surma on eesõigus sõlmida liitumisleping samadel tingimustel.
    Uue mõistena lisandus senise lepingu lõpetamise asemel lepingu ülesütlemine tulenevalt kehtivast Võlaõigusseadusest.
    Esimese mobiiloperaatorina Eestis võimaldab Tele2 alates 1. detsembrist ka kõnekaartide Smart ja Ultra klientidele helistamist ning kõnedele vastamist kogu Baltikumi piires. Seni on kõnekaardi kasutamine olnud ühe riigi sisene teenus.
    Smart ja Ultra kõnekaartidele roamingu avamine Lätis ja Leedus on võimalik seoses uue ja ühise kõnekaardi teenuseplatvormi kasutuselevõtuga.
    Ka teistes Balti riikides helistamise võimalus on teenus, mida saavad kasutada nii Tele2 Läti kui ka Tele2 Leedu kõnekaartide kliendid
    Smart ja Ultra kõnekaartide klientidele on kõnedele vastamine teistes Balti riikides tasuta. Kõneminut Lätist või Leedust Eestisse helistamisel maksab aga 7,95 krooni ning SMS-tekstisõnumi saatmine Lätis ja Leedus maksab 2,50 krooni. Samuti saavad Smart ja Ultra kõnekaardi kliendid kontrollida alles jäänud kõneaega ning laadida seda vajadusel juurde.
    Radiolinja Eesti tõi Kolmikpointi ja Partneri kõnepakettide juurde lisateenusena võimaluse teha omavahelisi kõnesid lühinumbritega ning ööpäev läbi soodushinnaga 1.95.
    Senini on lühinumbrite kasutamise võimalus olnud vaid äriettevõtetel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiina otsus koroonapiiranguid leevendada pani Hongkongi börsi kihama
Aasia aktsiaturud kõikusid kolmapäeval, kuna ühelt poolt kardetakse Ameerika Ühendriikide majanduse järsemat kukkumist, aga teiselt poolt otsustas Hiina leevendada koroonapiiranguid. Viimase uudise uudise võtsid investorid vastu rõõmuga ja Hongkongi aktsiad alustasid kauplemist suure ralliga.
Aasia aktsiaturud kõikusid kolmapäeval, kuna ühelt poolt kardetakse Ameerika Ühendriikide majanduse järsemat kukkumist, aga teiselt poolt otsustas Hiina leevendada koroonapiiranguid. Viimase uudise uudise võtsid investorid vastu rõõmuga ja Hongkongi aktsiad alustasid kauplemist suure ralliga.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Bank of America ootab 2023. aasta alguses majanduslangust
Bank of America majandusteadlaste prognooside kohaselt võib 2023. aasta esimeses kvartalis saabuda majanduslangus.
Bank of America majandusteadlaste prognooside kohaselt võib 2023. aasta esimeses kvartalis saabuda majanduslangus.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Eelarve läheb riigikogus kolmandale lugemisele
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.
Kuigi riigikogu päevakava on täna tervelt 33 eelnõuarutelu pikk, siis loodetakse täna vastu võtta järgmise aasta riigieelarve.

Olulisemad lood

Kirjanen lahkub Graanul Investi juhatusest
Möödunud aastal puidukontserni Graanul Invest USA fondile müünud Raul Kirjanen lahkub ettevõtte juhatusest ning jätkab nõukogu liikmena.
Möödunud aastal puidukontserni Graanul Invest USA fondile müünud Raul Kirjanen lahkub ettevõtte juhatusest ning jätkab nõukogu liikmena.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.