Erakonnaseaduse muutmisest

Erakonnaseaduse muutmisestErakonnaseaduse muutmise eesmärk on korrigeerida sularahas tehtavate annetuste määra, muuta erakondade rahastamine läbipaistvamaks ning sätestada vastutus võimalike rikkumiste korral.

Seni kehtinud erakonnaseadus keelab erakonnal vastu võtta sularahaannetusi, mille suurus on 1000 kr või rohkem. Seega on seadusandja tahe olnud piirata sularahaannetusi. Praktikas on aga kujunenud olukord, kus nimetatut (1000 kr) on erinevalt tõlgendatud, mistõttu on osutunud võimalikuks hajutada annetusi sularahas.

Selguse huvides on muudetud sularaha ringlust puudutavat sätet, mille kohaselt erakonnal on õigus võtta aastas vastu ühelt isikult kuni 10 000 krooni sularaha. Kas annetus tehakse osade kaupa või summa tervikuna, jääb annetaja otsustada. Oluline on, et aasta jooksul sularahas annetatav summa ei tohi ületada isiku kohta 10 000 kr.

Reguleerimata oli, kuidas kontrollida avalikkusele esitatud andmete õigsust erakondade rahastamist käsitlevas osas. Nimetatud lünga täitmiseks on laiendatud vabariigi valimiskomisjoni õigusi. Nimelt on eelnõus sätestatud valimiskomisjonile õigus nõuda täiendavaid dokumente kandideerinud erakondade ja üksikisikute tehtud kulutuste ja kasutatud vahendite päritolu kohta. See võimaldab valmiskomisjonil küsitavuste korral kontrollida võimalikke kulutusi ja kasutatud vahendite päritolu.

Rahastamise täiendavaks kontrollimiseks on eelnõusse sisse viidud auditeerimise nõue erakondadele, kes on esindatud Riigikogus ja saavad seega toetust riigieelarvest. Neil erakondadel lasub eelnõu järgi kohustus majandusaasta aruande koostamisel läbi viia audiitorkontroll, mis annaks selge ja objektiivse ülevaate raha liikumisest ning selgitaks võimalikud rikkumised.

Olulise ja uudsena on sätestatud eraldi peatükina vastutus. Nimelt nähakse ette vastutus erakonna majandustegevuse ja varale kehtestatud piirangute rikkumise, erakonnale tehtavate annetuste vastuvõtmise, registreerimise ja avalikustamise korra ning erakonna majandustegevuse aastaaruande, vahendite kvartaliaruande ja valimiskampaania rahastamise avalikustamise korra rikkumise puhul.

Karistada võib nii füüsilist kui ka juriidilist isikut. Vastutuse sätestamisel on järgitud karistusseadustiku põhimõtteid. Juriidilise isiku vastutusele võtmine ei välista süüteo toime pannud füüsilise isiku vastutusele võtmist. Näiteks erakonna juhatus või juhtivtöötaja korraldab registreerimata loterii (erakonnaseaduse § 12.2. kohaselt võib erakond korraldada ainult registreeritud loterii). Kui registreerimata loterii korraldab erakonna huvides erakonna juhtivtöötaja, võib karistada juriidilist isikut. Kehtib süülise vastutuse põhimõte.