Keskpank ennustab maailmamajanduse kasvu järgmise aasta teisel poolel

Artikkel

- Uudised
- Kadi Heinsalu
- 4. detsember 2002 kell 10:33
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskpank ennustab maailmamajanduse kasvu järgmise aasta teisel poolel
Maailmamajanduse oodatud kasvu saavutamine on lükkunud edasi vähemalt 2003. aasta teise poolde.
Europiirkonna tänavuseks majanduskasvuks prognoositakse 0,8-0,9 protsenti ning USAs 2,2-2,4 protsenti, mis on tunduvalt vähem kevadistest hinnangutest. Suhteliselt kiirem on kasv olnud Eesti peamistel eksporditurgudel Skandinaavias ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.
Majanduskasvu taastumise viibimine ning madalam inflatsioonisurve võimaldab hoida keskpankadel baasintresse aastakümnete madalaimal tasemel. Majanduskasvu ärgitamiseks langetas USA keskpank novembris taas 0,5 protsendipunkti võrra baasintresse. Euroopa Keskpank pole intresside alandamisega veel kaasa läinud, kuid surve selleks püsib tugevana ka Euroopas. Intressitõusu pole oodata enne järgmise aasta teist poolt.
Eesti majanduse hinnanguliselt seitsmeprotsendiline aastakasv kolmandas kvartalis näitab, et vaatamata väliskeskkonna nõrkusele püsib sisenõudlusest toetatud kasv tugevana, kuigi väga suure ressursikulu hinnaga. Seejuures on Eesti majanduse kasvutempo säilitanud aasta jooksul ligi kuue protsendipunktilise erinevuse euroala omast. Kasv tuleb suures osas sisenõudluse arvelt.
Kapitalimahutuste kiire kasv ettevõtlussektorisse, sealhulgas suletud sektorisse, kajastab Eesti majanduspoliitika usaldusväärsust, mida toetavad reitinguagentuuride hinnangud, NATO ja EL laienemisplaanide ootustepärane kulgemine. Nii ulatub investeeringute osakaal SKPs üle 30 protsendi, mis on kõigi aegade kõrgeima taseme lähedal.
Keskmine tarbijahindade kasv on jäänud aasta algul prognoositust madalamaks ning augusti 2,6protsendiline hinnakasv jääb 2002. aasta madalaimaks. Palgafondi ja tööjõu tootlikkuse kasv on samas püsinud SKP kasvutempoga kooskõlaline ning ei ole tekitanud täiendatavat hinnasurvet.
Kolmandas kvartalis kasvas Eesti kaupade kogueksport (13,7 protsenti), otseeksport (9,2) ning tööstustoodangu müük (11,1) teise kvartaliga praktiliselt võrreldavas tempos. Põhjamaade ning enamiku euroala impordinõudlus püsib siiski suhteliselt madalal, mis sunnib ettevaatlikkusele ekspordikasvu väljavaadete hindamisel.
Kolmandas kvartalis jätkus sisenõudluse kiire kasv, mis jäi esialgse hinnangu kohaselt teise kvartali tasemele. Sisenõudlust toetasid püsivalt soodsad krediiditingimused, ettevõtete optimistlikud tulevikuprognoosid ning ühekordsete suurprojektide mõju.
Eratarbimine püsis tugevana - näiteks kaubandusettevõtete jaemüügi kasv, mis püsivhindades ulatus kolmandas kvartalis 15,1 protsendini, oli viimase pooleteise aasta kiireim. Tänavu osutub eratarbimise reaalkasv esmakordselt viimase viie aasta jooksul kõrgemaks SKP kasvust (prognoosi kohaselt ca 1,5 protsentipunkti võrra). Seejuures eraisikute puhul ületab laenunõudluse ca 47-protsendiline aastakasvutempo selgelt ca 17 protsendini ulatuvat hoiusekasvu.
Jooksevkonto puudujääk jäi suhteliselt suureks ka kolmandas kvartalis, ulatudes hinnanguliselt 11 protsendini. Finantseerimise struktuur on jätkuvalt nõrk, erasäästmise aastakasv alla 20 protsendi ning kahanemas.
Hetkel kuum