• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pärnu koostab seisueelarvet

    Pärnu uue linnapea ettevõtja Väino Hallikmägi hinnangul läks endine linnavalitsus mitme suure objekti müügitulu planeerimisega selle aasta eelarvesse libedale teele, kuid rakendas õigeagselt kokkuhoiupoliitikat ja aasta lõpuks suudab linn tema väitel oma arved tasuda. Samas tõdes ta, et teatud probleemid võivad kanduda uude aastasse. Need on linnapea sõnul põhjused, miks tuleva aasta eelarve koostamisel oli linnavalitsus ülimalt ettevaatlik. ?Olen seda meelt, et linnaeelarve peaks rohkem sõltuma tavalaekumistest kui ühekorsetest tuludest,? ütles ta.
    Hallikmägi sõnul kannatab eelarve mahu vähenemisega eelkõige investeeringute pool, mis hakkab sõltuma linnavara eduka müügi puhul koostatavatest lisaeelarvetest. ?Me ei arvesta eelarveprojekti nende objektide müüki, mille võõrandamine võib ebaõnnestuda ning ei planeeri kulusid, mida katvad tulud võivad laekuda hiljem,? selgitas linnapea järgmise aasta eelarve koostamise põhimõtteid, mis erinevad oluliselt selle aasta omadest. Nimelt arvestas eelmine linnavalitsus 2002. aasta eelarvesse kümneid miljoneid kroone ATP aktsiate ja kahe hotelli enampakkumisest, mis kõik ebaõnnestusid.
    Pärnu linna laenukoormus on 146,8 miljonit krooni, mille pealt tuleb tuleval aastal tasuda üle 9 miljoni krooni. Varade soetamiseks ja renoveerimiseks on tuleva aasta eelarvekavas ette nähtud vaid 25,4 miljonit krooni, mis moodustab kogu eelarve mahust 10 protsenti. Sellest 20 miljonit krooni läheb teede ja tänavate remondiks ja sellest omakorda 15 miljonit krooni sadama ümbersõidutee rajamiseks.
    Res Publica Pärnu piirkonna kinnisvaraärimehest esimehe Raul Sarandi sõnul jääb linna eelarve aasta lõpuks umbes 40 miljoni krooniga miinusesse ja kui siia liita tuleva aasta eelarve vähenemine ligi 66 miljoni võrra, teeb see kokku üle saja miljoni krooni raha vähem kui sel aastal. Ta ei usu enda sõnul ka seda, et aasta aega müügis olnud Pärnu hotelli tuleval aastal samadel tingimustel müüa õnnestub, ehkki selle alghind 19 miljonit krooni on juba eelarveprojekti sisse arvatud. ?Väga hapu olukord,? lausus ta. Vajalike investeeringute mahatõmbamine on Sarandi hinnangul lühinägelik, sest paneb linna arengu seisma, võimaldades heal juhul vaid ots-otsaga kokku tulla. Kuna 15 miljoni krooniga sadama ümbersõitu valmis ei ehita, jääb ka see objekt tema ennustuse kohaselt pooleli, nagu juhtus raamatukoguga, millest sai valmis vaid pool karpi.
    Res Publica Pärnu piirkonna liider, kes nüüd kuulub ka ise volikogusse, süüdistas linnavõime selles, et neil puudub tegevuskava, kuidas kehvast olukorrast välja tulla ja linnakassasse raha juurde tuua. ?On vaid üldine jutt, et hakkame meelitama välisinvestoreid, aga kuidas?? küsis ta. Sarandi sõnul ei hoolitse linnavalitsus piisavalt Pärnu püsielanikkonna eest, mistõttu paljud neist kolivad linnast ära maale elama. Ta ei pea enda sõnul õigeks ka soodustingimustel rannaäärse maa müümist villaomanikele, kes oma tulu Tallinnas, Tartus või hoopis Helsingis deklareerivad. ?Meil on kuurorti ja ettevõtluse arengukava, aga puudub elanikkonna arengukava,? lausus ta.
    Res Publica üks juhte lubas volikogus hea seista selle eest, et Pärnu linna 2003. aasta eelarvet ettepandud kujul vastu ei võeta. ?Aga me ei saa lubada, et meist teerulliga üle ei sõideta,? lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ragmar Saksing: väetame roheidud viljakaks, mitte abituks ülalpeetavaks
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Facebook plaanib nime muuta
Facebook plaanib portaali The Verge andmeil muuta oma nime.
Facebook plaanib portaali The Verge andmeil muuta oma nime.
Saksa teadlase dr Langi arendatud inimkeskne valguslahendus LEDVANCE BIOLUX on leidnud tee Eesti klientideni
BIOLUX kui inimkeskne valgustussüsteem LEDVANCE’ilt on valguslahendus, mis lähtub inimese aktiivse tegutsemise aja loomulikust valgusvajadusest ning selle saavutamisest koos kunstliku valgustusega. Esimene LEDVANCE´i BIOLUX-valgustuslahendus Eestis on paigaldatud Ülemiste City kasvukontori nõupidamisruumi Tallinnas.
BIOLUX kui inimkeskne valgustussüsteem LEDVANCE’ilt on valguslahendus, mis lähtub inimese aktiivse tegutsemise aja loomulikust valgusvajadusest ning selle saavutamisest koos kunstliku valgustusega. Esimene LEDVANCE´i BIOLUX-valgustuslahendus Eestis on paigaldatud Ülemiste City kasvukontori nõupidamisruumi Tallinnas.
Narvas murtakse tõenäoliselt Keskerakonna 20 aasta pikkune võim
Vahetult enne valimisi tekkinud tüli Narva linna aastakümneid valitsenud Keskerakonna ja Katri Raiki vahel sai esimesele saatuslikuks, linnas võtab tõenäoliselt ohjad üle Raiki ja Eesti 200 koalitsioon.
Vahetult enne valimisi tekkinud tüli Narva linna aastakümneid valitsenud Keskerakonna ja Katri Raiki vahel sai esimesele saatuslikuks, linnas võtab tõenäoliselt ohjad üle Raiki ja Eesti 200 koalitsioon.