Põhjalas huvi aktsiate vastu kahanenud

Rootsi kodumajapidamiste varade väärtus kahanes kolmandas kvartalis 527,7 miljardi Eesti krooni võrra, mille peamiseks põhjuseks oli aktsiakursside langus, ilmneb sel nädalal avaldatud SEBi panga Hoiubaromeetrist.

Kodumajapidamiste 7979 miljardi Eesti krooni suurustest varadest oli paigutatud muu hulgas tavakindlustusse (põhiliselt riiklik pensionikindlustus) 1417 miljardit, fondidesse 939 miljardit, kogumispensionifondidesse 96,7 miljardit ja otse aktsiatesse 585 miljardit krooni. Peredele kuuluvate aktsiate väärtus vähenes selle kolme kuuga 26,4%.

Uuringust selgub ka, et rootslased on järjest vähem huvitatud säästude suurendamisest ? kvartaliga kasvasid need ainult 20,8 miljardit krooni ? ning see raha pannakse pigem panka kui aktsiatesse.

Naised on meestest ettevaatlikumad. Ligi kaheksa tuhande rootslase küsitlemine näitas, et viimaste aastate börsilangus on muutnud 54% naiste ja 43% meeste suhtumise aktsiatesse negatiivseks. Raha pangas hoidmist pidas parimaks säästmisviisiks 22% naistest ja 14% meestest. Kokku eelistab 69% rootslastest panna säästud tavalisele pangakontole.

Säästude hoidmine fondides kahanes kolmandas kvartalis 12,7% võrra. Sama ajaga suurenesid pangahoiused ja raha paigutamine riigi võlakirjadesse mõlemad 1,5 protsenti.

Järjest leigemaks on muutunud ka rootslaste huvi oma pensioniraha fondidesse paigutamise vastu. Kui 2000. a sügisel avanes rootslastel võimalus paigutada vabatahtlikult 2,5% oma pensionimaksudest mõnda kogumisfondi, siis kasutas seda võimalust kaks kolmandikku inimestest. Möödunud kahe aastaga on nende fondiinvesteeringute väärtus vähenenud 37 protsenti. Ilmselt selle otsesel mõjul oli eelmisel aastal fondidega liitujaid ainult 18 ja tänavu 14%. Paljud põhjendavad valiku edasilükkamist ka sellega, et neil pole aega pakutud 600 fondi hulgast endale sobivalt otsida.

Rootslaste skepsist maksusoodustusega vabatahtliku pensionikindlustuse suhtes on suurendanud ka mõne pensionifondi käitumine. Näiteks Dagens Industri kirjutas sellest, kuidas Handelsbankenile kuuluv pensionifond SHB Liv oli otsustanud oma kliendid ilma jätta varasemate aastate suurest börsitulust ja maksta neile ainult 3-5% suurust tootlust. Sel moel kahanes kahe teadaoleva kliendi pensionisumma üheksa protsenti ehk 219 000 Eesti krooni.

Soomes on täheldatav täpselt sama areng mis Rootsis. Kolme aastaga on kodumajapidamistele kuuluvate aktsiate väärtusest järel kolmandik. 1999. a lõpus oli soomlastele kuuluvate aktsiate väärtus 438 miljardit krooni, millest nüüd on järgi 157 miljardit. See on teinud soomlased aktsiate suhtes mõistagi ettevaatlikuks ja enamik neist eelistab raha pangakontol hoida.

Soome kindlustusfirmade keskliidu andmeil oli septembri lõpu seisuga kodumajapidamiste varadest, mis ei hõlma korterit või maja, 56% pangakontol, elukindlustuses 16 ja aktsiates 13%. 1990. a võrreldes on tublisti kasvanud elukindlustuse osakaal, tollal oli rahadest sinna paigutatud ainult neli protsenti.

Perede pangahoiuste väärtus oli 704,3 miljardit krooni, elukindlustussäästude väärtus oli 194 miljardit krooni ja aktsiainvesteeringute väärtus 162,8 miljardit krooni.

Soomlaste investeerimisharjumusi võivad tulevikus muuta ka väljatöötatavad tulumaksuseaduste parandused. Nagu ütleb Kauppalehti, on seaduseparanduste eesmärk ergutada maksusoodustustustega inimeste pikaajalist investeerimist fondides ja dividendimaksude tõstmisega kahandada nende huvi aktsiate otsese ostmise ja müügi vastu.