Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhjalas huvi aktsiate vastu kahanenud

    Rootsi kodumajapidamiste varade väärtus kahanes kolmandas kvartalis 527,7 miljardi Eesti krooni võrra, mille peamiseks põhjuseks oli aktsiakursside langus, ilmneb sel nädalal avaldatud SEBi panga Hoiubaromeetrist.
    Kodumajapidamiste 7979 miljardi Eesti krooni suurustest varadest oli paigutatud muu hulgas tavakindlustusse (põhiliselt riiklik pensionikindlustus) 1417 miljardit, fondidesse 939 miljardit, kogumispensionifondidesse 96,7 miljardit ja otse aktsiatesse 585 miljardit krooni. Peredele kuuluvate aktsiate väärtus vähenes selle kolme kuuga 26,4%.
    Uuringust selgub ka, et rootslased on järjest vähem huvitatud säästude suurendamisest ? kvartaliga kasvasid need ainult 20,8 miljardit krooni ? ning see raha pannakse pigem panka kui aktsiatesse.
    Naised on meestest ettevaatlikumad. Ligi kaheksa tuhande rootslase küsitlemine näitas, et viimaste aastate börsilangus on muutnud 54% naiste ja 43% meeste suhtumise aktsiatesse negatiivseks. Raha pangas hoidmist pidas parimaks säästmisviisiks 22% naistest ja 14% meestest. Kokku eelistab 69% rootslastest panna säästud tavalisele pangakontole.
    Säästude hoidmine fondides kahanes kolmandas kvartalis 12,7% võrra. Sama ajaga suurenesid pangahoiused ja raha paigutamine riigi võlakirjadesse mõlemad 1,5 protsenti.
    Järjest leigemaks on muutunud ka rootslaste huvi oma pensioniraha fondidesse paigutamise vastu. Kui 2000. a sügisel avanes rootslastel võimalus paigutada vabatahtlikult 2,5% oma pensionimaksudest mõnda kogumisfondi, siis kasutas seda võimalust kaks kolmandikku inimestest. Möödunud kahe aastaga on nende fondiinvesteeringute väärtus vähenenud 37 protsenti. Ilmselt selle otsesel mõjul oli eelmisel aastal fondidega liitujaid ainult 18 ja tänavu 14%. Paljud põhjendavad valiku edasilükkamist ka sellega, et neil pole aega pakutud 600 fondi hulgast endale sobivalt otsida.
    Rootslaste skepsist maksusoodustusega vabatahtliku pensionikindlustuse suhtes on suurendanud ka mõne pensionifondi käitumine. Näiteks Dagens Industri kirjutas sellest, kuidas Handelsbankenile kuuluv pensionifond SHB Liv oli otsustanud oma kliendid ilma jätta varasemate aastate suurest börsitulust ja maksta neile ainult 3-5% suurust tootlust. Sel moel kahanes kahe teadaoleva kliendi pensionisumma üheksa protsenti ehk 219 000 Eesti krooni.
    Soomes on täheldatav täpselt sama areng mis Rootsis. Kolme aastaga on kodumajapidamistele kuuluvate aktsiate väärtusest järel kolmandik. 1999. a lõpus oli soomlastele kuuluvate aktsiate väärtus 438 miljardit krooni, millest nüüd on järgi 157 miljardit. See on teinud soomlased aktsiate suhtes mõistagi ettevaatlikuks ja enamik neist eelistab raha pangakontol hoida.
    Soome kindlustusfirmade keskliidu andmeil oli septembri lõpu seisuga kodumajapidamiste varadest, mis ei hõlma korterit või maja, 56% pangakontol, elukindlustuses 16 ja aktsiates 13%. 1990. a võrreldes on tublisti kasvanud elukindlustuse osakaal, tollal oli rahadest sinna paigutatud ainult neli protsenti.
    Perede pangahoiuste väärtus oli 704,3 miljardit krooni, elukindlustussäästude väärtus oli 194 miljardit krooni ja aktsiainvesteeringute väärtus 162,8 miljardit krooni.
    Soomlaste investeerimisharjumusi võivad tulevikus muuta ka väljatöötatavad tulumaksuseaduste parandused. Nagu ütleb Kauppalehti, on seaduseparanduste eesmärk ergutada maksusoodustustustega inimeste pikaajalist investeerimist fondides ja dividendimaksude tõstmisega kahandada nende huvi aktsiate otsese ostmise ja müügi vastu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
USA aktsiaturg rallis Powelli kõne peale
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Janek Stalmeister: tarneahela finantseerimise digipööre sünnib Eesti fintech-firmas
Oma varasemas tööelus neli aastat Tallinki juhtinud Janek Stalmeister tegutseb nüüd finantstehnoloogia ettevõttes SupplierPlus ning aitab luua lahendusi tarneahelate finantseerimise digipöördeks nii Eestis kui ka lähiriikides.
Oma varasemas tööelus neli aastat Tallinki juhtinud Janek Stalmeister tegutseb nüüd finantstehnoloogia ettevõttes SupplierPlus ning aitab luua lahendusi tarneahelate finantseerimise digipöördeks nii Eestis kui ka lähiriikides.

Olulisemad lood

Lahkus Tarmeko loonud Olev Nigul
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.