• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taani näeb ELi laienemises suuri voimalusi

    Seda kinnitasid Kopenhaagenis kohtumised ettevõtjate, põllumeeste ja ametiühingute esindajatega nädal enne tippkohtumist, kus Euroopa Liidu eesistujariik Taani loodab liitumiskutse anda 10 kandidaatriigile, Eestile seal hulgas.
    Taani toetusel on omad ajaloolised ja poliitilised põhjendused, kuid vähem tähtsad ei ole ka majanduslikud argumendid. Anakuuside järgi on praegu kasutatud vaid murdosa kaubandusvõimalustest Taani ja Ida-Euroopa riikide vahel. Ettevõtjatele kõrvaldab Euroopa Liidu laienemine aga viimase julgeolekuriski, mis seni hoidis eriti Taani väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid Ida-Euroopasse investeerimast. Samuti lükkas see edasi tõeliselt suuri investeeringuid, mis riski ei armasta.
    Taani Tööstus-Kaubanduskoja küsimusele vastas sel suvel 75% Taani ettevõtjaist, et Euroopa Liidu laienemine suurendab nende huvi uute liikmesriikide vastu. 67% tõi põhikaalutluseks uued turud, 23% kava tootmine neisse riikidesse üle viia.
    Eesti ei ole Läti ja Leeduga võrreldes enam kõige soodsama palgatasemega koht, kuhu toojõumahukas tootmine üle viia. Siiski säilib odav toojõud Eesti ühe eelisena veel vähemalt 15 aastat, kuid järjest olulisemaks muutub kvaliteet, ütles Hans Peter Slente, Taani tööstuse ja tööandjate organisatsiooni Dansk Industri rahvusvahelise kaubanduse ala juhataja, kes osales Taani poolelt projektis kvaliteedikeskuse käivitamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses.
    Teine Eesti eelis on madalam korruptsioon, mis on üldiselt ausat ja sirget joont eelistavatele taanlastele väga tähtis, ütles Claus Hansson, puidutöötlusfirma Middelfart Formspænd A/S finantsdirektor, kes käis ka ise Eestis maad kuulamas. Plaan oli osa tootmist üle tuua, et olla toorainele ja tulevikus Vene turule lähemal. Hanssoni sõnul avaldas talle muljet Eesti IT areng, hea infrastruktuur ning kõrge töömoraal, mis eestlased tema sõnul taanlastega mõttelaadilt ja kultuurilt kõige tihedamini seob. "Praegu on aeg investeerida," ütles Hansson, ehkki oma firma plaanid jäid esialgu ootele.
    Puidutööstus, tekstiil ja muud tööjõumahukad tegevusalad kaovad järk-järgult kõrge palgatasemega Taanist, mis lubab näiteks ehitusmaterjalide osas Eestile uusi investeeringuid ja töökohti. Osa investeeringuid, mis ei siirdu just Ukrainasse, võivad üle tulla ka Poolast, kus liiga kõrgele tõusnud palgatase sunnib välisinvestoreid juba lahkuma. Jacob Warburg Taani Välisministeeriumi Kaubandusnõukogust hoiatas Ida-Euroopat Portugali kogemuse eest, kus palkade tootlikkusest kiirem tõus välisinvesteeringud esimese buumi järel välja viis. "Rikkaks saadakse pikaajalise raske tööga," ütles Warburg, lisades, et NATOsse ja ELi paas ei tähenda kiiret jõukust.
    Odavate tootmiskulude kõrval meelitab välisinvestoreid Ida-Euroopasse siiski järjest enam ka turg, kus kiire majanduskasv on kaasa toonud kiire ostujõu kasvu.
    Taani eksport kandidaatriikidesse on viimase viie aastaga kasvanud keskmiselt kümnendiku aastas.
    Jacob Warburgi sõnul on see vaid murdosa potentsiaalist, mis Taani Välisministeeriumi Kaubandusnõukogu analüüsi järgi lubaks 600% ekspordi kasvu. See on aga ainult potentsiaal, mitte tegelik prognoos.
    Warburg näeb Taani ettevõtjatele võimalust neljas valdkonnas. Esiteks põllumajandus, kus tehnika kõrval oleks Taanil pakkuda oskusteavet ja nõustamisteenust. Teiseks ehitus, siis keskkond ja energeetika ning neljandaks kvaliteetkaubad. Nõudmine Taani kuulsate margitoodete järgi kasvab koos elatustaseme kasvuga, prognoosib Warburg, kelle sõnul hakkavad Ida-Euroopa riikide tarbimismustrid järjest enam meenutama Lääne-Euroopa omi. Siit uued võimalused Skandinaavia disainile ja Taani farmaatsiafirmadele, kel on lisaks ravimitele hulk nn heaoluühiskonna tooteid.
    Warburgi sõnul vastab Taani pakutu hästi Ida-Euroopa vajadustele - näiteks on seal nõudmine masinate ja seadmete järele. Head väljavaated on ka nishitoodetel, kus ei konkureerita madalama palgatasemega. Uks näide on Veluxi katuseaknad, mis on hästi vastanud Ida-Euroopa elamispinna defitsiidile. Katusekorruste kasutuselevõtt on lisanud kuni 25% elamispinda, ilma et oleks tulnud investeerida linna kommunikatsioonivõrkudesse jms.
    Suurim potentsiaal Taani kaubavahetuse kasvuks ei ole siiski Balti riikides, kuhu paljud Taani firmad tulid geograafilise ja kultuurilise laheduse tõttu esimeses järjekorras. Enim kasvu on oodata Tshehhist ja Ungarist, kus kaubavahetus võiks aastaks 2015 kasvada praeguselt tasemelt 11 korda. Balti riikide kohta on potentsiaaal 2-3 korda.
    Taani ametiühingute ajutrusti AE analüüsi järgi lõi ekspordi kiire kasv Ida-Euroopasse ajavahemikus 1992-2001 Taanis juurde 8600 töökohta. Impordi kasvust kadus omakorda 6900 töökohta, andes kokkuvõttes positiivse tulemuse 1700 töökoha juurdekasvu näol. Veel näitas ametiühingute uurimus, et ka netoefekt töömahuka tootmise väljaviimisest on Taanile soodne. Lähiajal kaob tekstiili- ja puidu jms tööstuse ärakolimisest 40 000 töökohta, ütles Taani Tööstus-Kaubanduskoja peaökonomist Jens Brendstrup, kuid 10-20 aasta pärast on positiivne netoefekt 60 000 uut töökohta. Need töökohad on valdavalt kvaliteetsemad kui masstootmine - tekstiilitööstuses on Taanisse jäänud eelkõige disain, proovipartiide valmistamine, turundus, logistika jms. Taoline areng eeldab aga omakorda tõhusa ümber- ja täiendõppe struktuuri olemasolu.
    Küll aga muretsevad ametiühingud ja tööstusliidud selle üle, et Ida-Euroopast saabuv tööjoud töötaks vastavalt Taani seadustele ning seda ka kontrollitakse. Siiski pole taanlaste põhihirmud seoses laienemisega seotud niivõrd tööturu kui organiseeritud kuritegevusega, ütles ajutrusti direktor Lars Andersen. Taani on üks ELi riikidest, mis erinevalt Soomest või Saksamaast ei pidanud vajalikuks rakendada piirangut uute liikmesriikide tööjou vabale liikumisele. Samas möönab Andersen, et teatud mõttes eelistab Taani probleemist mööda vaadata.
    Ka Taani talunikud suhtuvad ELi laienemisse väga positiivselt, ütles Klaus Jørgensen, Taani põllumajandusliitude katusorganisatsiooni Landbrugsraadet välisosakonna juht. Eelkõige huvitab Taani talunikke uus turg, kus oma tooteid müüa. ELi toetused, mis keskmiselt moodustavad 40% Taani põllumeeste sissetulekust, kahaneksid uute liikmete vastuvõtmise järel ca 10%.
    Suurimat konkurentsi näevad Taani talunikud omale teraviljakasvatuse ja linnuliha tootmise osas, kus hinna poolest on konkurentsieelis Ida-Euroopal. Parimad väljavaated Taani tootjatest on seakasvatajatel.
    Jorgenseni hinnangul on kandidaatriikide põllumeestele pakutud tingimused hea pakkumine. Selle, et otsetoetusi makstakse alguses vaid 25% ulatuses praeguste liikmesriikide tasemest, korvavad tema sõnul Ida-Euroopa oluliselt madalamad tootmiskulud.
    Taani kogemusest paralleele tõmmates ennustab Jørgensen Ida-Euroopa riikides üleminekut suurtaludele - Taani 1972. a 200 000 talust on tänaseks alles 50 000. Samuti on tõenäoline toiduainete hinna tõus. Uusi arenguid ELi ühtse põllumajanduspoliitika reformimiseks ei looda Jørgensen enne 2005/2006. aastat.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Siim Tammer: hunt börsinahas – miks börsitehinguid iseendaga tasub vältida
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Soovitan võimalusel vältida börsi kaudu tehinguid iseendaga. Sellised tehingud jäävad järelevalvele silma, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer asutuse blogis.
Goldman Sachsi tulemused panid aktsia tõusma
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Goldman Sachs teatas reedel, et suutis kolmandas kvartalis kasumit pea 70 protsenti kasvatada, ületades sellega suurelt ootusi. Üleüldiselt on USA pankade jaoks kolmas kvartal olnud väga tugev, vahendab Reuters.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
55 miljonit elektrihindade korvamise kavast läheks ettevõtetele
Valitsuskoalitsiooni otsus elektri hinnatõusu korvata on segu ettevõtluse ja kodumajapidamiste subsiidiumitest, ettevõtetele läheb projektist tõenäoliselt ligikaudu 55 miljonit eurot.
Valitsuskoalitsiooni otsus elektri hinnatõusu korvata on segu ettevõtluse ja kodumajapidamiste subsiidiumitest, ettevõtetele läheb projektist tõenäoliselt ligikaudu 55 miljonit eurot.