Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korteriomanike ühisus pole alternatiiv ühistule
Seaduse kohaselt korraldab elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kelleks on tavaliselt linna haldusasutus.
Alates uuest aastast peaksid korteriomanikud, kes seda veel teinud pole, linnalt haldamise üle võtma, valides endile sobiva haldamise vormi. Juhul, kui korteriomanikud ei ole huvitatud oma maja haldamisest iseseisvalt ega astu ka samme elamule valitseja leidmiseks, võib linna haldusasutus taotleda valitseja määramist kohtu korras.
Üsna tihti räägitakse elamu haldamise puhul kahest võimalikust variandist ? korteriühistust ja korteriomanike ühisusest. Ühistu ja ühisus on muidugi samakõlalised sõnad ning seaduse hooletu lugemise korral võibki tekkida petlik arusaam justkui sarnastest asjadest. Korteriomanike ühisus aga pole elamu haldamise vorm, nagu paljud ekslikult arvavad. Korteriomanike ühisus on kaasomandi esemega seotud õigussuhted, so õigused, mida korteriomanikud võivad teostada ja kohustused, mida nad peavad täitma kaasomandiga seotult.
Nii näiteks võib korteriomanik teha elamu katuse parandamiseks vajalikke remonditöid ilma teiste omanike eelneva nõusolekuta, samas on kaasomanikud kohustatud tasuma vajalike remondikulude eest. Korteriomanike ühisust ei ole vaja moodustada. Omanikevahelised kaasomandit puudutavad õigussuhted (korteriomanike ühisus) tekivad korteriomandite seadmisega ja lõpevad ainult korteriomandite lõppemise korral. Korteriomanike ühisus ei lõpe ka juhul, kui elamu haldamiseks moodustatakse korteriühistu. Sellisel juhul lähtutakse omanikevaheliste õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel eelkõige korteriühistu kohta käivatest reeglitest.
Mõnikord on ekslikult korteriomanike ühisust samastatud ka korteriomanike kokkuleppega. Korteriomanikud võivad elamu kaasomandi majandamisel seaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui nad sõlmivad selleks eraldi vastava kokkuleppe. Sellisel juhul on tingimuseks, et kokkuleppega on nõus kõik korteriomanikud sajaprotsendiliselt. Näiteks võivad korteriomanikud selliselt sõlmitud kokkuleppe alusel tasuda elamu majandamisega seotud makseid võrdselt, kuigi seadus näeb ette, et makstakse võrdeliselt neile kuuluvale kaasomandiosa suurusele.
Korterelamute haldamiseks on mitmeid võimalusi. Võib moodustada korteriühistu, sõlmida omanikevahelise ühise tegutsemise lepingu, sõlmida omanikevahelise kokkuleppe, et hallata kaasomandit seaduses sätestatust erinevalt või majandada elamut seaduse alusel valides oma majale valitseja. Millist vormi valida, sõltub eelkõige elamu suurusest ning selles elavate inimeste aktiivsusest ja tahtest kaasomandiga seotud õigusi ja kohustusi realiseerida.
Autor: Riho Lubi