Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahulolev töötaja teenindab paremini
Organisatsiooni tulemused sõltuvad seal töötavate inimeste tulemustest ja kaasatusest.
Seega kui me soovime arendada ettevõtet, peame me arendama seal töötavaid inimesi.
Suurem osalus ettevõtte tegevuses, planeeritud areng ning regulaarne tunnustamine saavutuste puhul on oluliseks faktoriks töötajate motivatsiooni tõstmisel. Samas on ka üldtuntud tõde, et motiveeritud ja rahulolev töötaja teenindab klienti paremini, seega saavutab ettevõte seeläbi ka suurema kliendi rahulolu, mis omakorda aitab suurendada ettevõtte kasumit. Kui inimene on huvitatud ettevõttes töötamisest ning selle tulemustest siis püüab ta ka reeglina parandada oma töövõtteid, mis viib nii suurema tootlikkuse kui vähenenud kuludeni.
Konkreetsed meetodid töötajate arendamiseks ning kaasamiseks peab iga ettevõte enda jaoks ise välja töötama, sest need peavad sobima ettevõtte suuruse ja spetsiifikaga, kuid selleks, et koolitus- ja arendustegevus oleks süstemaatiline ning aitaks saavutada ettevõtte eesmärke võib rakendada oma ettevõttes Investors in People standardi põhimõtteid. See standard annab ettevõttele raamistiku koolitus-ja arendustegevuse süsteemi loomiseks ning selle pidevaks arendamiseks.
Standard töötati välja 1990. aastal Inglismaal ning organisatsioonidelt saadud tagasiside põhjal uuendati standardit 2000.aastal, muutes selle vähem bürokraatlikuks ning rohkem tulemustele orienteerituks.
TNT alustas personalijuhtimissüsteemide süstemaatilise rakendamisega 1998.aastal.
Sellest ajast peetakse kaks korda aastas arenguvestlusi. Arenguvestluste esimene voor toimub aasta alguses ning selle käigus vaadatakse üle töötaja eelmise perioodi eesmärgid, hinnatakse tema kompetentse ja eelmise perioodi koolitustegevust, kooskõlastatakse tema järgmise perioodi eesmärgid ning koolitusvajadused. Kasutusel on ka spetsiaalne arenguvestluste vorm. Teine arenguvestluste voor toimub septembris, ning selle eesmärgiks on esimese poolaasta tulemuste ülevaatus ning vajadusel korrektuuride tegemine.
Alates 1999.aastast viiakse igal sügisel läbi anonüümne töötajate rahulolu uuring. Näiteks esimesel aastal selgus, et töötajad ei ole rahul infoliikumisega ettevõttes. Selle parandamiseks määratleti info leviku eest vastutajad, hakati pidama regulaarseid üld- ja osakonna koosolekuid, kõik töötajad said e-meili kasutamise võimaluse ning loodi ühine infoserver. Tänaseks päevaks on infoliikumisega seonduv näitaja paranenud 58%.
Töötajate tunnustamiseks saavutuste puhul on mitmeid erinevaid meetodeid nagu näiteks tulemuste väljatoomine koosolekutel, isiklik tunnustus juhtide poolt, kõikidel töötajatel on personaalsete eesmärkidega seotud boonusplaanid ning kord aastas tunnustatakse parimaid töötajaid (Aasta TNT-lane, Aasta Uustulnuk, Aasta Kolleeg ja Aasta Kuller).
TNT Eesti töötajate sihipärane arendamine ja kaasamine ettevõtte arendamisse on aidanud oluliselt parandada nii töötajate kui klientide rahulolu ning see on omakorda positiivselt mõjutanud ka ettevõtte majandustulemusi.
Autor: Katrin Alujev