Töövaidlustes kehtib hea usu põhimõte

1.juulist 2002.a. jõustunud võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) muudab oluliselt kehtinud tsiviilkoodeksi lepinguõiguse põhimõtteid.

Erinevalt varasemast näeb seadus ette lepinguõiguse põhimõtete laienemise ka töölepingutele. Seekordses osas tutvustame hea usu ja mõistlikkuse põhimõtteid.

Oluline põhimõte, mis kindlasti leiab kohaldamist töövaidlustes. Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed, usaldust ja oma õigusi ei tohi kuritarvitada. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada. Töövaidlusi silmas pidades on töötajatel oluline teada, et õiguste kuritarvitamiseks loetakse pikema aja jooksul õiguse kasutamata jätmist, samuti ebaproportsionaalsete õiguskaitsevahendite kasutamist ning vastuolulist käitumist, mis võib kaasa tuua õiguse kaotamise. VÕS §6 lg.2 kohaselt ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see on hea usu põhimõttest lähtudes vastuvõetamatu. Seega võimaldab hea usu põhimõte töövaidlustes uusi vastuväiteid ja kaitsevahendeid.

Töösuhetes tuleb arvestada mõistlikkuse põhimõtet (VÕS § 7). Mõistlikkuse põhimõte tähendab, et pooled peavad arvestama konkreetsel asjaoludel kohase käitumise nõudeid. Hinnates, mis on mõistlik, arvestatakse õigussuhte iseloomu, eesmärki, vastava tegevus-või kutseala tavasid või praktikat ja muid asjaolusid. Mõistlikuks loetakse seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse põhimõtet kohaldatakse lepingutingimuste, poolte kohustuste, aga ka kohaldatava tava ja praktika kindlaksmääramisel, mida tuleks silmas pidada ka töösuhte pooltel.

Võlaõigusseaduse üldosa sisaldab üle kahesaja paragrahvi. Järelikult on nii tööandjal kui töötajal võimalus leida sealt uusi lahendeid, väiteid ja vastuväiteid oma huvide kaitsmiseks. Vastuse sellele, kuivõrd suurt mõju võlaõiguse üldosas sätestatu avaldab töösuhetele, eriti töövaidlustele, annab eelkõige kohtupraktika. Käesoleva artikli eesmärgiks oli tähelepanu juhtimine võlaõiguse üldosa ja tööõiguse võimalikele kokkupuute punktidele.

Autor: Tiia Kruusmaa