• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eraravikindlustus - päästerõngas arstiabi saamiseks?

    Pikad ravijärjekorrad, raskete haigete ebapiisav ravi, kokkuhoid analüüsidelt ja kasvav paberimajandus on aastaid lahatud tervishoiureformi tulemus. Poolteist kuud tagasi kehtima hakanud uus ravikindlustuse seadus jätab 13 000 ülalpeetavat abikaasat haigekassakaardist ilma ja annab arstidele võimaluse kehtestada 50kroonine visiiditasu.
    13 protsendi investeerimine solidaarsuspõhimõttel toimivasse haigekassasüsteemi muutub järjest mõttetumaks, sest see ei taga mull vajadusel kiiret arstiabi. On selline olukord väljakutse eraravikindlustusele?
    Pärast aastapikkust katsetamist tuli ERGO oktoobris turule vabatahtliku ravikindlustusega, mis on eelkõige mõeldud küll haigekassakaardita inimestele, kuid võimaldab ka riiklikult kindlustatud inimesel koheselt arstiabi saada. Viiest paketist esimene tagab 15 000 krooni ulatuses perearstiabi aastas. Selle eest tuleks näiteks 25aastasel tervel naisterahval maksta pisut üle 3000 krooni aastas. Kroonilisi haigusi põdevale inimesele kujuneb see summa suuremaks. Kui lisandub ka eriarstiravi, hüvitab teine pakett ravi 40 000 krooni ulatuses aasta kohta. Kliendil endal tuleb tasuda juba üle 5000 krooni. Ainult hambaravi kindlustav pakett hüvitab hammaste ravimist vaid 4000 krooni eest aastas. Tervete hammaste puhul pole see muidugi probleem. Haigete hammaste puhul on aga ka patsiendi enda poolt makstav summa juba kõvasti suurem.
    Mis aga saab siis, kui ravi ületab lepinguga määratud piirsumma? Haigekassa andmeil maksab üks eriarstivisiit keskmiselt 274 krooni. Perearstivisiit on pisut odavam. Kui haigekassa hüvitab osaliselt ka ravimite hinna, siis eraravikindlustus seda ei võimalda. Samuti ei maksa selts töövõimetushüvitist. Plussiks on muidugi see, et kindlustuspoliisi alusel saab vabalt valitud eriarsti juurde hiljemalt viie tööpäeva jooksul ilma perearsti saatekirjata. Kallimad paketid hõlmavad juba ka haiglaravi ning hambaravi. Samas ei hüvita ükski pakett psühhiaatriliste haiguste ravi ning kiirabiväljakutse ning haige kiirabiga haiglasse toimetamise kulusid.
    Kuna tegu on Eesti mastaabis täiesti uue kindlustusliigiga, siis ERGO vabatahtliku ravikindlustuse projektijuhi Anneli Karu sõnul eeldab see täielikku muutust inimeste mõtteviisis. ?Oma tervise ravi kulusid saab ja teatud juhtudel peabki igaüks ise kindlustama,? leiab Karu.
    Konkurendid on aga skeptilised. Ükski elukindlustusselts ei pea tasuvaks praeguse ravikindlustussüsteemi taustal sarnase tootega turule tulla. Süsteem võib olla küll aeglane, kuid hea tahtmise ja tutvuste korral võib haigekassa kaudu saada kõiki Eestis pakutavaid meditsiiniteenuseid. Milleks maksta lisaks sotsiaalmaksule siis veel kindlustusseltsidele? Ühispanga Elukindlustuse juhi Indrek Holsti sõnul peab selleks, et eraravikindlustus saaks arvestatava hoo, eksisteerima nagu iga teisegi äri puhul piisav turunõudlus. ?Tänasel päeval võime rääkida nurisemisest ravikindlustuse üle, aga igal juhul mitte vajalikus suuruses nõudlusest,? nendib Holst.
    Praeguseks on ERGO suutnud sõlmida lepingu alla 100 inimesega. ERGO hindab ise tulemust heaks rõhutades veelkord, et inimeste mõtteviisi muutus ei saa tulla üleöö. ?Vabatahtlik ravikindlustus ei ole lihtsalt ühe asja müük nagu uus jäätis või leib. See on kindlustusteenus, mille vajaduses inimene peab ise veenduma.? Mõned grupilepingud on sõlmitud ka tööandjatega. Peamiselt on tegu välisfirmade siinsete esindustega, kus on suhteliselt vähe töötajaid. Huvi on tundnud ka mõned saatkonnad.
    Hansapanga Kindlustuse riskijuhi Ita Kuke sõnul on vaja toote taha saada kriitiline mass, et toote arenduskulud end ära tasuksid. Antud juhul teeb ravikindlustuse kalliks keeruline haldussüsteem, kus kahjukäsitlus ning kompensatsioonide väljamaksmine nõuavad teistsugust lähenemist kui klassikalise elukindlustuse puhul. Paraku ei taha ERGO investeeritud summadest rääkida. Järgmise aasta jooksul loodetakse klientide arvu kasvatada paarisajani.
    Kui Euroopas on eraravikindlustus levinud kui lisakindlustus, mis hüvitab need kulud, mida haigekassa ei kata, siis Eestis pakutav on asendusteenus - kindlustus maksab samade teenuste eest, mis haigekassagi.
    Uus ravikindlustusseadus võimaldab ka haigekassakaardist ilma jäänud inimestel nö osta uus kaart, mis tagab 700 krooni eest kuus kõik senised võimalused arstiabi saada. 13% suurune summa arvutatakse statistiliselt keskmiselt palgalt. Kuna lepingu sõlmimiseks peab eelnevalt olema haigekassas kindlustatud vähemalt 12 kuud, siis ERGO seda oma konkurendiks ei pea.
    Indrek Holsti sõnul peaks riik seadma kindlad prioriteedid, millise arstiabi peab haigekassa tagama kindlasti ja igaühele. ?See oleks selge joone tõmbamine. Kõik mis jääks teisele poole joont võib suunata erasektorisse.?
    Ühispanga Elukindlustuse juhatuse liikme Aira Tammemäe lisab, et oleks kujunenud olukorras oluline eraravikindlustuse kui täiendava võimaluse soodustamine riiklike regulatsioonidega. ?Näiteks tulumaksusoodustuse rakendused või tööandjatele tehtavad soodustused oma töötajatele täiendava tervisekindlustuse pakkumisel,? täpsustab Tammemäe.
    Sampo Elukindlustuse juhatuse esimees Ulla Ilissoni sõnul võiks ravikindlustuses läbi viia laiaulatusliku reform analoogselt kogumispensionireformiga, kus laekuv riiklik ravikindlustusmaks osaliselt isikustataks. ?See tähendab, et osa kogunenud ravikindlustusrahast suunataks antud maksumaksja isiklikule kontole, millest siis kaetaks just selle inimesega seotud ravikulusid. Suurem osa laekuvast ravikindlustusmaksust tuleks loomulikult edaspidigi jaotada solidaarsusprintsiibi alusel, et katta mitte töötava ja materiaalselt vähem kindlustatud elanikkonna vajadusi.?
    Hansapanga Kindlustuse riskijuht Ita Kukk näeb mõtet eraravikindlust
    pakkuv toode välja arendada alles siis, kui riikik ravikindlustus jätaks mõned valdkonnad katmata. Näiteks suureneks patsiendi omavastutus riiklikus ravikindlustuse süsteemis, eelkõige kergemate ja tavalisemate haigestumiste korral. Haigekassa hakkaks haiguspäevi hüvitama alles kolmandast nädalast. See jätaks ka patsientidele valikuvõimaluse, kas katta kergemate haiguste ravikulud oma säästudest või osta vabatahtlik kindlustus. Haigekassa tagaks vaid raskete ja pikaajaliste haiguste ravi ning erakindlustusele jäetud valdkondades konkureeriksid omavahel kindlustusseltsid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
S&P 500 ja Dow Jones seadsid uued rekordid
Teisipäeval purustasid nii S&P 500 kui Dow Jones heada kvartalitulemuste abil rekordid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval purustasid nii S&P 500 kui Dow Jones heada kvartalitulemuste abil rekordid, vahendab Yahoo Finance.
Raadiohommikus: kust võiks saada hiigelpalka?
Homme pärastlõunal ilmub Äripäeva koostatud värske Palga TOP, mis reastab Eesti parimad palgamaksjad. Piilume hommikuprogrammis pisut edetabeli sisse ja uurime selle toimetajalt Kai Millerilt, mille poolest tänavune TOP varasematest erineb ja mida huvitavat sealt leida võib.
Homme pärastlõunal ilmub Äripäeva koostatud värske Palga TOP, mis reastab Eesti parimad palgamaksjad. Piilume hommikuprogrammis pisut edetabeli sisse ja uurime selle toimetajalt Kai Millerilt, mille poolest tänavune TOP varasematest erineb ja mida huvitavat sealt leida võib.
Peaministri koroonakriisi avaldus: valitsus on valmis ka järgmisteks sammudeks
Riigikogus koroonakriisi teemal poliitilise avalduse teinud peaminister Kaja Kallas avaldas lootust, et praegustest piirangutest piisab.
Riigikogus koroonakriisi teemal poliitilise avalduse teinud peaminister Kaja Kallas avaldas lootust, et praegustest piirangutest piisab.