Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miljonikroonisest vaatest võib saada kroonine
Ober Haus Kinnisvara müüb Tallinnas Narva mnt kvartalis büroopindu hinnaga kuni 2500 krooni ruutmeeter. ?Suurepärane vaade sadamale ja Viru väljakule,? kuulutab kliendileht.
Tavalise firmaomanikuna ei oskaks uneski näha, et tuleb hakata otsima detailplaneeringut. Lööksin maakler Maido Kalvistega käed. Mõttes oleksin valinud kabinetiks toa, kus valged laevad eriti hästi näha. Kindel investeering, mõtleksin, sama kindel kui külaliste kadedus.
Kui ühel hommikul tööle tulles vaataksin aknast tõtt kraanaga, avastaksin, et Ober Hausi kolleegid Pindist ehitavad vaate ja valgete laevade vahele lähiaastail veel ühe maja. Seinu jääks eraldama umbes 18 meetrit. See maja tuleb sama kõrge ja suur kui Ober Hausi oma.
?Elu ju areneb, ja meri ka taandub, ja meie reklaamime ikkagi praegust olukorda,? räägib maakler Maido Kalviste. ?Mingi aeg ta (vaade- toim) seal ikkagi on.?
Siis võiks reklaamis ka nii olla, et müüa näiteks kaks aastat vaadet.
Ja kuidas jääb vaatega Viru väljakule? Detailplaneering on selles osas vähelubav, kui mitte lootusetu.
Maakler ütleb, et Narva mnt 7A, vaat seal on igal juhul vaade.
Ta on väga viisakas aga häälest kõlab piinlikkust.
Kliendilehes räägitakse vaatest ikkagi Narva mnt 7D puhul. Maakleri jutust selgub, et 7A ja D on kokku ehitatud paarismajad.
Ja kui detailplaneeringust lähtuda, jääb sama virtuaalseks ka ?parkimine majaesises parklas?, mida kliendilehes reklaamitakse. Parkla asemele tuleb nimelt kõnnitee.
Aga maakler lohutab, et pole viga. Kusagile saab ikka parkida.
Hallo, tarbijakaitse! Minu ostetud tootelt kadus vaade!
Tarbijakaitseameti peainspektor Jaak Kriiva lappab seadusi ja ütleb, et ehk annaks apelleerida reklaamiseadusele: eksitava teabe esitamine. ?Aga ta (maakler ? toim) tuleb vist puhtalt välja, praegusel momendil on ju ilus vaade.?
?60 inimestest ei tea mõistet detailplaneering,? ütleb kinnisvaraettevõtja Märt Vooglaid, üks Riigi Kinnisvara ASi rajajatest. Tema arvates oleks inimestel viimane aeg pettasaamise vältimiseks detailplaneeringu tähendus selgeks teha ja lahtiste silmadega ringi vaadata.
Maaklerid aga ütlevad, et vaade moodustab korteri hinnast üldjoontes kuni 20. Eramajade puhul palju rohkem. Eriti hinnatakse vaadet eluasemete, vähem büroode puhul. Vaadet ja selle säilimist loomulikult lepingutesse ei kirjutata.
?Mul on neist inimestest kahju,? mõtiskleb Märt Vooglaid. Tal on kahju nii Tartust Tallinnasse kolivast noorest perest kui büroopinda soetavast ettevõtjast, kellelt miraazhi või viirastuse eest 20-30 rohkem raha võetakse.
Nad võivad end lohutada, et detailplaneeringu ?ohvriks? langenute seas leidub ka tippjuriste ja tööstureid.
Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi ütleb, et otsustab hiljem, mida teha oma Näituste väljaku kandis asuva krundiga, mille naabrusesse kerkib 16korruseline ?pilvelõhkuja?.
?Vaatame,? märgib Veskimägi lakooniliselt, ?vaatame, kui palju ta vaadet segama jääb.?
Samasuguseid ?ohvreid? on sealkandis vähemalt kümmekond, kes nüüd jälgivad osa oma villa turuväärtuse aurustumist.
Seniks elab Veskimägi Sakus. Võtab juhtuvat paratamatusena kui loodusõnnetust, et kust kohast tema pidi teadma, mida Metsamaa (püstolilasust hukkunud Tallinna abilinnapea- toim) seal linnavalitsuses korda saatis. ?On teisigi selliseid juhtumeid, kus detailplaneering ootamatult välja ujunud.?
Aedlinnaosade ja linna ümbritsevate asumite näilise vaikuses võideldakse aga vaate nimel sadu võitlusi.
?Arhitektuuris on vaade ääretult oluline. Olgu siis vaade avarale loodusmaastikule, kultuurmaastikule või üksikule puule,? märgib Viimsi valla peaarhitekt Haldo Oravas.
Mõni sõdib miljoni kroonise vaate eest merele, mõni rõõmustaks vaate eest marjapõõsale.
Tavalised vaidlused naabrite vahel on sellised, et keegi ehitab liiga lähedale. Vaate seisukohalt on investeerimine kinnisvarasse kui hasartmäng. Kas teed õige panuse ja raha kasvab või vale ja kahaneb 10-30.
?Kui on tegemist hoolimatu projekteerimisega, võib olemasolev elamu ilma jääda mitte üksnes akendest avanevast suurepärasest vaatest, vaid mõttetuks võib muutuda ka osa mööblipaigutusest, valgustuse lahendus, senine vaatele suunatud välisterrass, aiakujundus,? teab arhitekt Oravas. Planeerimist ei tohiks tema arvates käsitleda vaid formaalse seadusenõudena. Detailplaneeringuga määratakse kavandatud hoonete kõrgus, asukoht krundil jm.
?Võib ju tekkida küsimus, kas selliste muudatustega üldse lepitakse või tuleb soetada endale uus kodu. Sellisel juhul on vaate sulgemise hind enam kui miljon krooni.?
Kui mõni tuhande või miljoni kroonisest vaatest ilmajäänu satuks hingelisse kriisi, lohutaks psühholoogiaprofessor Anti Kidron teda Hiina vanasõnaga: vaesed lähevad ennustaja juurde, rikkad põletavad suitsuküünlaid.
Suitsuküünalde põletamine sümboliseerib rahulolu, olemasoleva hindamist. Seda, et sul on tegelikult kõik olemas.
?Miljoni krooni vaade on ärriti, mis vallandab alateadlikud unelmad,? räägib Kidron. ?Nagu loits või mantra. See on nagu kollektiivne osalemine miljoniriituses. Moe küsimus paljuski. Et ma pean igal juhul oma shansi ära kasutama. Äkki ma tõesti võidan. Nii et tõmbaksin hasartmänguga väikese paralleeli.?
Professor lisab, et osalemine selles nn riituses kindlasti mõnevõrra rahustab inimest. Nagu näiteks shoppamine.
Kas teil ei ole kunagi tekkinud kiusatust pangast miljon krooni laenu võtta ja vähemalt poole raha eest vaadet soetada?
?Ei iialgi,? tõrjub Kidron. ?Shoppamas käin küll. Kord või paar kuus.?