• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ojuland: Läbirääkimiste pärl on Eesti maksusüsteemi säilimine

    Kuidas hindate liitumiskõnelustel saavutatud tulemust Eesti ettevõtjate jaoks?
    Kindlasti on need ettevõtjate jaoks head tingimused. Needsamad struktuuri- ja ühtekuuluvusfondi kaudu tulevad rahad tähendavad eelkõige ettevõtjatele tulevaid rahasid. Võimalused, mis meil infrastruktuuridesse investeerimisel ees seisavad, viivad ellu ettevõtjad.
    Konkreetselt tooksin välja metalliimpordi kvoodi, mis oli püsiv mure vähemalt selle aja jooksul, mil mina Eesti delegatsiooni läbirääkimistel juhtisin ja mis nüüd ikkagi lahenduse leiab. See oli üks keerukamaid teemasid ja valdkond, kus kokkulepet oodata oli üsna vähe tõenäoline.
    Teine hea uudis puudub ekspertiise ja teste põlevkivikeemia toodetele. Selge on see, et põlevkivikeemia ettevõtted Ida-Virumaal ei oleks jaksanud oma jõududega neid teste kinni maksta ning julgen arvata, et ka Eesti riik mitte. Kui niisugust kokkulepet ei oleks saavutatud, oleks see Ida-Virumaale tähendanud suurt lööki. See oli koht, kus ütlesin läbirääkimistel otse välja, et kas te siis soovite et me Ida-Virumaal tekitaksime 100 tööpuuduse, sest põlevkivikeemia ettevõtted on olulised tööandjad. Kahtlemata on nõusolek, et EL testid finantseerib, väga oluline.
    Ja veel Schengeni piiri ehitamisega seotud kulud. Ega riik ei ehita, ehitab ettevõtja. Ja see on kindlasti ettevõtjale hea uudis.
    Alati on korratud, et midagi pole kokku lepitud kuni kõik on kokku lepitud. Mis saab maksudest?
    Maksusüsteem, pean silmas ka ettevõtja tulumaksu, on kahtlemata nende läbirääkimiste pärl. See kuidas Eesti suutis kaitsta oma maksupoliitilisi huve Euroopa Liidus jääb kindlasti nende läbirääkimiste tipuks. Eesti maksusüsteem säilib sellisena nagu ta juunikuus sai kokku lepitud ning mingeid muudatusi sinna ei ole ega tule. Veelgi enam, oleme Euroopa Tulevikukonvendis valitsuse positsioonina kinnitanud selle, et Eesti mitte mingil juhul ei toeta ka Euroopa Liidu liikmena ettevõtte või üksiksiku maksusüsteemi ühtlustamist Euroopa Liidus.
    Kas Euroopa Liit aitab korvata tax-free kaubandusest loobumise mõjusid?
    Eestil on õigus kompenseerida laevafirmadele saamata jäänud tulusid. See on puhtalt siseriiklik asi. Kuid siin on hoopis laiem küsimus - ikka seesama vaba konkurentsi teema Läänemerel. Praegu kui me ELi liikmedki ei ole, ei saa me sel teemal sõna võtta. Küllap see ka tõusetub omal ajal.
    Esmaspäeval kokku lepitud tingimused ei ole veel lõplikud, arvestades eelkõige Saksamaa kriitikat. Mis võib muutuda?
    Niipalju kui on teavet - asi võib puudutada otsetoetuste protsente ja üleminekuperioode, kuna taanlaste pakutud paketis saaksime juba esimesel liitumise aastal 45 ELi toetuste tasemest ning üleminekuperioodi on lühendatud kahe aasta võrra. See on võtmeküsimus jakoht, kus võib veel minna diskussiooniks.
    Lääne press kirjutas eile Eestile üllatusena tulnud uuest majandusprognoosist, millega meie struktuuriabi rahad 30 miljoni euro võrra väiksemaks jäid?
    See oli üks teema, miks läbirääkimiste voor vajas meil esmaspäeval vaheaega. Tõepoolest, EL tegi kõigi Euroopa kandidaatriikide suhtes, mitte ainult Eesti suhtes, läinud nädalal viimased analüüsid majanduse hetkeseisust. Kuna meie majandus läheb aina paremaks ja kasvutendentsid on sel aastal väga selged, tekkis vaidlus 30 miljoni euro üle. Ei saa öelda, et toetusi oleks vähendatud. Lihtsalt meie eeldasime, et summa on 30 miljoni euro võrra suurem, aga Euroopa Liidu metodoloogia oli meie arvutustest erinev. Nii on aastateks 2004-2006 summa tõepoolest väiksem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Riigikontroll: Rail Baltic on ajast maas, kulud suurenevad
Nii Rail Balticu raudtee projekteerimistööd kui ka trassiks vajalike maade omandamine on algsest tähtajast aastaid maha jäänud. Võrreldes maade omandamise algse graafikuga on mahajäämus kasvanud viie aastani, märkis riigikontroll vahekokkuvõttes.
Nii Rail Balticu raudtee projekteerimistööd kui ka trassiks vajalike maade omandamine on algsest tähtajast aastaid maha jäänud. Võrreldes maade omandamise algse graafikuga on mahajäämus kasvanud viie aastani, märkis riigikontroll vahekokkuvõttes.