Ojuland: Läbirääkimiste pärl on Eesti maksusüsteemi säilimine

Kindlasti on need ettevõtjate jaoks head tingimused. Needsamad struktuuri- ja ühtekuuluvusfondi kaudu tulevad rahad tähendavad eelkõige ettevõtjatele tulevaid rahasid. Võimalused, mis meil infrastruktuuridesse investeerimisel ees seisavad, viivad ellu ettevõtjad.

Konkreetselt tooksin välja metalliimpordi kvoodi, mis oli püsiv mure vähemalt selle aja jooksul, mil mina Eesti delegatsiooni läbirääkimistel juhtisin ja mis nüüd ikkagi lahenduse leiab. See oli üks keerukamaid teemasid ja valdkond, kus kokkulepet oodata oli üsna vähe tõenäoline.

Teine hea uudis puudub ekspertiise ja teste põlevkivikeemia toodetele. Selge on see, et põlevkivikeemia ettevõtted Ida-Virumaal ei oleks jaksanud oma jõududega neid teste kinni maksta ning julgen arvata, et ka Eesti riik mitte. Kui niisugust kokkulepet ei oleks saavutatud, oleks see Ida-Virumaale tähendanud suurt lööki. See oli koht, kus ütlesin läbirääkimistel otse välja, et kas te siis soovite et me Ida-Virumaal tekitaksime 100 tööpuuduse, sest põlevkivikeemia ettevõtted on olulised tööandjad. Kahtlemata on nõusolek, et EL testid finantseerib, väga oluline.

Ja veel Schengeni piiri ehitamisega seotud kulud. Ega riik ei ehita, ehitab ettevõtja. Ja see on kindlasti ettevõtjale hea uudis.

Maksusüsteem, pean silmas ka ettevõtja tulumaksu, on kahtlemata nende läbirääkimiste pärl. See kuidas Eesti suutis kaitsta oma maksupoliitilisi huve Euroopa Liidus jääb kindlasti nende läbirääkimiste tipuks. Eesti maksusüsteem säilib sellisena nagu ta juunikuus sai kokku lepitud ning mingeid muudatusi sinna ei ole ega tule. Veelgi enam, oleme Euroopa Tulevikukonvendis valitsuse positsioonina kinnitanud selle, et Eesti mitte mingil juhul ei toeta ka Euroopa Liidu liikmena ettevõtte või üksiksiku maksusüsteemi ühtlustamist Euroopa Liidus.

Eestil on õigus kompenseerida laevafirmadele saamata jäänud tulusid. See on puhtalt siseriiklik asi. Kuid siin on hoopis laiem küsimus - ikka seesama vaba konkurentsi teema Läänemerel. Praegu kui me ELi liikmedki ei ole, ei saa me sel teemal sõna võtta. Küllap see ka tõusetub omal ajal.

Niipalju kui on teavet - asi võib puudutada otsetoetuste protsente ja üleminekuperioode, kuna taanlaste pakutud paketis saaksime juba esimesel liitumise aastal 45 ELi toetuste tasemest ning üleminekuperioodi on lühendatud kahe aasta võrra. See on võtmeküsimus jakoht, kus võib veel minna diskussiooniks.

See oli üks teema, miks läbirääkimiste voor vajas meil esmaspäeval vaheaega. Tõepoolest, EL tegi kõigi Euroopa kandidaatriikide suhtes, mitte ainult Eesti suhtes, läinud nädalal viimased analüüsid majanduse hetkeseisust. Kuna meie majandus läheb aina paremaks ja kasvutendentsid on sel aastal väga selged, tekkis vaidlus 30 miljoni euro üle. Ei saa öelda, et toetusi oleks vähendatud. Lihtsalt meie eeldasime, et summa on 30 miljoni euro võrra suurem, aga Euroopa Liidu metodoloogia oli meie arvutustest erinev. Nii on aastateks 2004-2006 summa tõepoolest väiksem.