Riigieelarve peidab erakondlikke kokkuleppeid

?Et poliitilisi eelistusi eelarves üldse ei ole, ei saa ma öelda, kuid peaministri tasandil pole viimase hetke kokkuleppeid sõlmitud,? ütles peaminister Siim Kallas.

Keskerakond ja Reformierakond on moodustanud vähemusvalitsuse, mis tähendab, et Riigikogus eelarvele heakskiidu saamiseks peab koalitsioon otsima hääli opositsioonist.

Eelarve lubab 27,6 mln krooni Eesti Maaviljeluse Instituudile ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudile. Tegemist Rahvalii du soositavate asutustega, mille riigieelarvest saadav summa kasvab hüppeliselt.

?Mulle tuleb see arv üllatusena. Kinnitan, et mingisugust kaupa küll tehtud pole, meil on olnud koalitsiooniga ainult arutlusi ja arvamuste ärakuulamisi,? ütles rahvaliitlane, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jaanus Männik.

Tuleva aasta eelarves on haridusinvesteeringud omavalitsuste hinnangul kujundatud lähtudes erakondlikest eelistustest ja mitte maakondade nägemusest investeeringute vajaduse kohta. ?Haridusinvesteeringutes on võimalik näha, et eelistatud on omavalitsused, mille juhid on seotud Keskerakonnaga,? ütles Viljandimaa omavalitsuste liidu tegevdirektor Märt Moll.

?Meie riigieelarves pole erakondlikke koolikatuseid. Meil pole midagi vahetada ega kaubelda,? ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson.

Omavalitsuste liidul polnud eilse õhtuni informatsiooni, kas haridusinvesteeringute eelistusi on muudetud või mitte.

Poliitilist tahet võib näha sotsiaalministeeriumi eelarvereas, mis eraldab raha patsientide esindusühingutele.

Seni on riigieelarvest saanud raha üks patsientide esindusühing, tänavu 600 000 krooni. Organisatsiooni kuus palgalist inimest olid käesoleva aasta sügiseks teenindanud 10 000 klienti.

Läinud sügisel tekkis teinegi organisatsioon Patsientide Nõukoda, mis on avalikkuses võtnud sõna ravimiküsimustes. Ajakirjandus on kahelnud organisatsiooni usaldusväärsuses, seda on seostatud rahvusvaheliste originaalravimite tootjatega.

?Raha saavad need, kes taotlevad,? ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Sigrid Tappo.

Et tuleva aasta riigieelarves on patsientide esindusorganisatsioonidele mõeldud raha vähenenud 200 000le kroonile, siis tähendab see seni tegutsenud patsientide esindusühingu tegevuse kokkukuivamist ja ravimitootjatega seotud organisatsioonile laiema riigi eelarvest tegutsemisvõimaluse andmist.

Tänavu Keskerakond, varasematel aastatel Isamaaliit ja Mõõdukad on kirjutanud riigieelarvesse sisse nn erakondlikke katuseid. Tegemist on väikeste investeeringutega, mis pole otseselt seotud erakonna programmiliste seisukohtade elluviimisega. Nn poliitilisi katuseid on võimalik jälgida parteide poolt eelarve eelnõule esitatud muudatusettepanekutes.

Reformierakond on seni lähtunud eelarve menetlemisel programmilistest eesmärkidest. Igaaastane kuluartikkel on ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastusest tekkiv eelarveauk. Üldjoontes pole Reformierakond soosinud sotsiaaltoetusi ning on eelistanud investeeringuid ja ehitustegevust.

Suurem osa riigileerarvest läheb vältimatute kulutuste katteks, kus poliitilist mänguruumi on vähe. Erakondlikud eelistused on peitunud peamiselt investeeringute ridadele.

Suurimad investeeringud riigieelarvest on koolidele, teiseks kultuurile ja kolmandaks keskkonnale. Kultuuri ja keskkonna investeeringutes pole märgata erakondliku eelistuse mustrit.