Eurodek ? Romanoffi naftaimpeerium

Artikkel

- Uudised
- Andres Reimer
- 11. detsember 2002 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eurodek ? Romanoffi naftaimpeerium
Taanis elav Peter Romanoff Larens (54), kelle nimekaim Peeter Suur alustas 300 aastat tagasi Eesti vallutamist Rootsi kuningriigilt, juhib raudse käega Läänemere ühte võimsamat naftatransiidikontserni.
Romanoffi Eurodek Copenhagen ASi nimeline impeerium toetub 15-le väiksele Eestis registreeritud ettevõttele, mille juhatajad värisevad hirmus peremehe ees, julgemata langetada ühtegi iseseisvat otsust ja lausuda Eurodekist ainsatki lauset.
Eestisse ligi miljard krooni investeerinud Romanoffi tähelend naftaärisse algas Nõukogude Liidu kaubandusesindusest Kopenhaagenis, mille töötajad asusid pärast kommunismi krahhi oma sidemeid ja teavet rahaks pöörama, räägivad transiidiäriga seotud allikad.
Eurodeki töötajad hoiavad suu lukus ja peletavad uudishimulikke nagu talueit kärbseid hanguvalt süldikausilt.
?Eurodek ei soovi kommenteerida oma tegevust, sest oleme Taani, mitte Eesti ettevõte,? ütleb Eurodek Tallinna müügijuht Mark Chagall. ?Kui teie avaldatu pole tõde, on juhtkonnal õigus võtta ette samme oma seaduslike õiguste kaitseks.?
Eurodeki peremees nõuab Chagalli sõnul, et tema ettevõttest avaldatu peab olema tsenseeritud ning ei tohi sisaldada peale Eurodeki ühtegi teist allikat.
Valitud delikatessina meeldib Eurodekile avalikkusele näidata ettevõtte kaasomanikku, Eesti päritolu Valeri Melnikovi, kes on andnud mõned harvad intervjuud.
Melnikov tegutseb Eestis asuva Eurodeki võrgustiku juhina, viies ellu Romanoffi strateegilisi ideesid. Tema võimed jäävad rahvusvahelise konsortsiumi üldjuhi nõuetele alla. Varem Kopli sadamas juhtival kohal töötanud Melnikovi peamiseks puuduseks on umbkeelsus. Inglise keelt valdab Melnikov viletsalt, eesti keelt üldse mitte.
Tänavuseks aastatulemuseks rekordilise 11,5 miljoni tonni suuruse naftatoodete transiidimahu saavutanud Eurodek opereerib Eestis kahe terminaaliga, millest üks asub Kopli ja teine Muuga sadamas.
Agressiivsete investeeringutega rajas Eurodek Eesti suurima naftasaaduste ümberlaadimiskompleksi mahutipargiga 330 000 m3. Troonilt tõugatud Pakterminalile kuulub 253 000 m3 ja Estonian Oil Servicele 135 000 m3 mahutipark.
Eurodek käsutab Muuga sadamas tõenäoliselt suurimat ja magusaimat maa-ala, mis paneb võistlejad kadedusest ägisema.
Konkurente võiks rõõmustada lugu, kuidas Eurodek on oma positsiooni võitnud pististega sadamajuhtidele ja tipp-poliitikutele, kuid selliseks looks pole andmeid.
Eesti suurimate parteide peasekretäridest ei teadnud eile keegi Peter Romanoffi, samuti kinnitasid nad kui ühest suust, et Eurodek pole nende erakondi rahastanud. Pakterminal ja selle nõukogu esimees Aadu Luukas oli aga kõigile tuttav lahke annetajana.
Tallinna Sadama juhtidele on Eurodek ilmutanud järjepidevat lojaalsust. Kui paljud transiidifirmad asusid mullu kukutama sadama juhatuse esimeest Riho Rassmanni, tõmbus Eurodek tagasi. ?Tööd on vaja teha,? põhjendati Eurodekist.
Eurodeki suurimaks plussiks võib pidada laiahaardelist arengut, mis hõlmab samuti ettevõtet teenindavat raudtee infrastruktuuri ja raudteevedusid. Ainuüksi raudteeteenustega seotud ettevõtteid kuulub Eurodekile kolm: veeremipargi omanik AS Veotrans, veeremi operaator AS Dektrans ja raudteetsisternide omanik FTC Raudtee AS.
Samal põhimõttel on peeneks hakitud ka terminaalide majandamine.
Kopli terminaali valdaja on AS Dekoil, terminaali opereerib aga AS Eurodek Kopli.
Muuga sadama terminaali ümber tegutsevatest aktsiaseltsidest omab juhtrolli AS Eurodek Muuga, kelle valdustes tegutseb 5 või 6 piiratud ülesannetega firmat.
Näiteks Eurodek Service tegeleb vedelike ja gaaside ladustamisega, Eurodek Survey AS töötab laborina.
Ühe ja sama tegevusala jagamine mitme ettevõtte vahel annab Eurodekile ärilise paindlikkuse, mis võimaldab optimeerida nii kindlustusmakse, äririske kuid tõenäoliselt ka maksusid.
Kui näiteks terminaali operaatorfirma sattub raskustesse, saab selle uue ettevõttega välja vahetada, kahjustamata Eurodeki omandit ja häirimata teisi valdkondi.
Keerulise struktuuri ja 450 töötaja abil suudab Eurodek Eestis üheaegselt ja segamatult töödelda kuni kaheksat erinevat naftaprodukti.
Kontserni tegevust Eestis koordineerib AS Eurodek Tallinn, mis vastutab ühtlasi avalikkusega suhtlemise ees. Eurodeki siinse eeskõnelejana esineb kidakeelne müügijuht Mark Chagall, kuulsa juudi-vene päritolu prantsuse ekspressionistliku kunstniku sugulane ja nimekaim. Eurodek Tallinn mõjutab kontserni siinset äri sama palju, kui liiklust reguleeriv politseinik linna transpordiskeemi.
Eurodeki arengut piirab süvaveekai puudumine. Eurodek saab praegu lastida vaid 50 000 tonniseid laevu, mis on poole väiksem konkurentide võimalustest.
Kuigi Pakterminali juhid teevad Eurodeki kasvu jälgides ükskõikset nägu, kumab nende väljaütlemistest läbi kadeduse noot.
?Pakterminal on pannud rõhu efektiivsusele ja on selles osas Eurodekist tunduvalt ees,? kommenteeris ettevõtte juhatuse esimees Raivo Vare tänavu kevadel. ?Nad omavad Pakterminaliga võrreldes 30?40 protsendi võrra suuremat mahutiparki. Kõik muu on neil aga kordades suurem.?
Samal ajal, kui Pakterminali mahutipark on aasta lõikes kasutuses kuni 5 korda, jääb Eurodeki efektiivsus poole väiksemaks, kasutades mahuteid vaid 2,5 korda.
Samas kinnitavad naftatransiidi asjatundjad, et lähitulevikus muutub Pakterminalile omase efektiivsusega konkurentsis püsimine raskeks ning tavapäraseks kujuneb 1,7 kordne mahutite kasutus.
Eurodek on erandlik ja eraldi hoidev ettevõte, ütleb Estonian Oil Service juht Arnout Lugtmeijer. ?Pakterminal ja Estonian Oil Service aitavad teineteist pidevalt, vaatamata konkureerimisele,? räägib Lugtmeijer. ?Kuigi mõlemad veame Eurodekiga naftatooteid Jaroslavlist ja Rjazanist, me ei suhtle.?
Järgmisel aastal kasvatab Eurodek oma mahutipargi 436 000 m3 ja lähiaastatel 500 000 m3, mis võimaldab töödelda 15 miljonit tonni naftasaadusi aastas.
Hetkel kuum