Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prioriteedid 2003. aasta riigieelarves

    Valitsuse üks vaieldamatuid prioriteete on investeerimine haridusse. Kulutused üldhariduse õppekavade arendamiseks suurenevad neljandiku võrra. Õpetajate palk tõuseb 2003. a. keskmiselt 8. Kui tänavu on õpilaskodude loomiseks riigieelarvest ette nähtud 13 mln kr, siis 2003. a. soovime selleks eraldada 22 mln kr, mis aitaks luua õpilaskodud igas maakonnas ühe-kahe munitsipaalkooli juurde.
    Haridusministeeriumi tähtsaim prioriteet 2003. aastal on kutseharidusreform. Riigipoolne toetus koos mahuka välisabiga suurendab ligi kahekordseks, kuni 70 miljoni kroonini sihtasutuse Eesti Kutseharidusreform eelarve. Kasvab ka kutsehariduse riiklik koolitustellimus võrreldes kõrgharidusega. Varade soetamise ja renoveerimise kulud haridusministeeriumi valitsemisalas suurenevad 34. Kahekordseks ? kuni 19 miljoni kroonini - soovime suurendada 2003. a. riigieelarvelisi eraldisi Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusele.
    Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri väljaarendamiseks oleme 2002. aastaga võrreldes täiendavalt eraldanud 8,5 mln kr. 15 mln kr võrra suurenevad ka kulutused teadusraamatukogudele teavikute ja andmebaaside hankimiseks. Algkoolilaste tasuta koolitoiduks oleme eraldanud 168 mln kr. Maapiirkondade laste huvitegevuse arendamiseks eraldasime 9 mln kr.
    2003. a. on oodata sotsiaalvaldkonna kulude tõusu 12, seda eelkõige sotsiaaltoetuste suurenemise tõttu. 2003. a. eelarves kasvavad oluliselt toetused puuetega inimestele ning toimetulekutoetusteks eraldatav summa. Riikliku pensioni- ja ravikindlustuse kulud, mille katteallikaks on põhiliselt sotsiaalmaks, moodustavad järgmise aasta eelarvest kokku 13,7 mld kr ning see on ka valdkond,  mille 1,3 mld kr kasv võrreldes tänavusega on mahuliselt eelarves suurim. 2003. a. suurenevad pensionid vähemalt 130 kr.
    NATO liikmestaatuse saavutamise nimel eraldame riigieelarves 2 SKPst riigikaitse kuludeks. Kaitsekulude kasutamise üle toimub pidev kontroll nii valitsuse kui ka NATO ekspertide poolt, et tagada kulude sihipärasus. Meie peamised lähieesmärgid on kiirreageerimisvõime ja välismissioonidel osalemise arendamine, õhuseire ning territoriaalse kaitsevõime tõstmine.
    Siseriikliku turvalisuse tugevdamiseks kasvab toetus politsei tööle ja tõusevad politseinike ja vanglaametnike palgad. Siseministeeriumi valitsemisala prioriteetsed arendusprojektid järgmisel aastal on päästeameti operatiivsüsteemi juurutamine, merekordonite varustamine infotehnoloogia vahenditega ning relvaregistri arendustööd. Siseministeeriumi peaeesmärgid 2003.a. on riikliku kriisireguleerimise süsteemi loomine, Eesti idapiiri infrastruktuuri vastavuse tagamine EL Schengeni nõuetele ja avaliku korra kaitse kaasaegsete struktuuride kindlustamine.
    Ettevõtluse Arendamise SA-le nähakse ette ligi 265 mln kr, millele lisandub veel 144 mln kr välisabist. Need summad suunatakse toetusteks ettevõtjatele ja regionaalprogrammidele. Samuti on kavandatud raha maakondlikule arendustegevusele; turismi ja ekspordi elavdamiseks ning välisinvesteeringute kaasamise soodustamiseks.
    Maaelu ja maamajanduse jätkusuutliku arengu tagamiseks kavatseme eraldada toetuseks põllumajandustootjatele kokku ca 51 mln kr täiendavaid vahendeid võrreldes tänavusega. 2003. a. loodame kasutada ka ca 17 mln kr enam ELi SAPARD programmi raames.
    2003. a. riigieelarve koostamisel oleme silmas pidanud tööjõu paindlikkusele, inimeste toimetulekule ja elukestvale õppele suunatud poliitikaid, et suurendada tööhõivet. Aktiivseid tööturumeetmeid rakendades soovime 2003. a. tööle rakendada viiendiku tööotsijatest ja töötutest, abistades töötuid ka toetustega ettevõtluse alustamiseks, õppestipendiume pakkudes ning kutsenõustamise abil.
    Tasakaalustatud majandus- ja elukeskkonna loomiseks on erakordselt oluline kohaliku arengu toetamine. Seetõttu on valitsus kavandanud 2003. a. eelarves käeoleva aastaga võrreldes ca 300 mln kr lisaraha kohalike omavalitsuste toetuseks.
    rahandusminister Harri Õunapuu kõnest Riigikogu ees enne riigieelarve eelnõu I lugemist
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ettevõtlusminister Järvan: elektri hinna tõus ei mõjuta eriti ettevõtteid
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani sõnul moodustavad energiakulud ettevõtete kogukuludest vaid paar protsenti. Põhjused, miks paljud firmad praegu raskustes on, on Järvani hinnangul hoopiski muud.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Kristjan Järvani sõnul moodustavad energiakulud ettevõtete kogukuludest vaid paar protsenti. Põhjused, miks paljud firmad praegu raskustes on, on Järvani hinnangul hoopiski muud.
Andre Nõmm: kõrged hoiuse intressid ilma kapitalijuhtimiseta on kui rattasõit ilma kiivrita
Suuremate hoiu-laenuühistute tegevus on üsna sarnane pankade tegevusega, sestap peaksid neile ka samasugused reeglid kehtima, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm asutuse blogis.
Suuremate hoiu-laenuühistute tegevus on üsna sarnane pankade tegevusega, sestap peaksid neile ka samasugused reeglid kehtima, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm asutuse blogis.
Täna pannakse piir Venemaa nafta hinnale, euro tugevneb ja Aasia börs tõuseb
Aasia aktsiad jätkasid esmaspäeval rallit, kuna investorid lootsid, et Hiina koroonapiirangute leevendamiseks astutud sammud parandavad majanduskasvu. Täna algab G7-riikide poolt Vene nafta hinna piiramine.
Aasia aktsiad jätkasid esmaspäeval rallit, kuna investorid lootsid, et Hiina koroonapiirangute leevendamiseks astutud sammud parandavad majanduskasvu. Täna algab G7-riikide poolt Vene nafta hinna piiramine.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
3 hädavajalikku vahendit ettevõtte kaugtöö turvamiseks
Atea võrguarhitekti Ervi Teearu sõnul on mobiilsed töökohad täna juba tavapärased. Sama tavapärane peaks olema turvalahenduste kasutamine, et hoida oma seadmed pidevalt turvatud ning ettevõtte ärikriitilised andmed kaitstud. „Selleks on maailma suurim võrgulahenduste tootja Cisco Systems loonud turvalahenduste tootegrupi, mis on mõeldud just lõppkasutajate seadmetele,“ lisab Ervi, kes on üks väheseid Cisco CCIE sertifikaadiga insenere Eestis. Cisco Systemsi valikust soovitab Teearu kasutada vähemalt kolme alltoodud lahendust.
Atea võrguarhitekti Ervi Teearu sõnul on mobiilsed töökohad täna juba tavapärased. Sama tavapärane peaks olema turvalahenduste kasutamine, et hoida oma seadmed pidevalt turvatud ning ettevõtte ärikriitilised andmed kaitstud. „Selleks on maailma suurim võrgulahenduste tootja Cisco Systems loonud turvalahenduste tootegrupi, mis on mõeldud just lõppkasutajate seadmetele,“ lisab Ervi, kes on üks väheseid Cisco CCIE sertifikaadiga insenere Eestis. Cisco Systemsi valikust soovitab Teearu kasutada vähemalt kolme alltoodud lahendust.

Olulisemad lood

Venemaa analüüsib, kuidas reageerida nafta hinnapiirile Zelenskõi: hind sobib Venemaale
Venemaa ei nõustu toornafta hinna ülempiiriga 60 dollarit barreli kohta, milles Euroopa Liit kokku leppis, vahendas riiklik uudisteagentuur Tass Kremli pressiesindajale Dmitri Peskovile viidates.
Venemaa ei nõustu toornafta hinna ülempiiriga 60 dollarit barreli kohta, milles Euroopa Liit kokku leppis, vahendas riiklik uudisteagentuur Tass Kremli pressiesindajale Dmitri Peskovile viidates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.