Prioriteedid 2003. aasta riigieelarves

Valitsuse üks vaieldamatuid prioriteete on investeerimine haridusse. Kulutused üldhariduse õppekavade arendamiseks suurenevad neljandiku võrra. Õpetajate palk tõuseb 2003. a. keskmiselt 8. Kui tänavu on õpilaskodude loomiseks riigieelarvest ette nähtud 13 mln kr, siis 2003. a. soovime selleks eraldada 22 mln kr, mis aitaks luua õpilaskodud igas maakonnas ühe-kahe munitsipaalkooli juurde.

Haridusministeeriumi tähtsaim prioriteet 2003. aastal on kutseharidusreform. Riigipoolne toetus koos mahuka välisabiga suurendab ligi kahekordseks, kuni 70 miljoni kroonini sihtasutuse Eesti Kutseharidusreform eelarve. Kasvab ka kutsehariduse riiklik koolitustellimus võrreldes kõrgharidusega. Varade soetamise ja renoveerimise kulud haridusministeeriumi valitsemisalas suurenevad 34. Kahekordseks ? kuni 19 miljoni kroonini - soovime suurendada 2003. a. riigieelarvelisi eraldisi Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusele.

Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri väljaarendamiseks oleme 2002. aastaga võrreldes täiendavalt eraldanud 8,5 mln kr. 15 mln kr võrra suurenevad ka kulutused teadusraamatukogudele teavikute ja andmebaaside hankimiseks. Algkoolilaste tasuta koolitoiduks oleme eraldanud 168 mln kr. Maapiirkondade laste huvitegevuse arendamiseks eraldasime 9 mln kr.

2003. a. on oodata sotsiaalvaldkonna kulude tõusu 12, seda eelkõige sotsiaaltoetuste suurenemise tõttu. 2003. a. eelarves kasvavad oluliselt toetused puuetega inimestele ning toimetulekutoetusteks eraldatav summa. Riikliku pensioni- ja ravikindlustuse kulud, mille katteallikaks on põhiliselt sotsiaalmaks, moodustavad järgmise aasta eelarvest kokku 13,7 mld kr ning see on ka valdkond,  mille 1,3 mld kr kasv võrreldes tänavusega on mahuliselt eelarves suurim. 2003. a. suurenevad pensionid vähemalt 130 kr.

NATO liikmestaatuse saavutamise nimel eraldame riigieelarves 2 SKPst riigikaitse kuludeks. Kaitsekulude kasutamise üle toimub pidev kontroll nii valitsuse kui ka NATO ekspertide poolt, et tagada kulude sihipärasus. Meie peamised lähieesmärgid on kiirreageerimisvõime ja välismissioonidel osalemise arendamine, õhuseire ning territoriaalse kaitsevõime tõstmine.

Siseriikliku turvalisuse tugevdamiseks kasvab toetus politsei tööle ja tõusevad politseinike ja vanglaametnike palgad. Siseministeeriumi valitsemisala prioriteetsed arendusprojektid järgmisel aastal on päästeameti operatiivsüsteemi juurutamine, merekordonite varustamine infotehnoloogia vahenditega ning relvaregistri arendustööd. Siseministeeriumi peaeesmärgid 2003.a. on riikliku kriisireguleerimise süsteemi loomine, Eesti idapiiri infrastruktuuri vastavuse tagamine EL Schengeni nõuetele ja avaliku korra kaitse kaasaegsete struktuuride kindlustamine.

Ettevõtluse Arendamise SA-le nähakse ette ligi 265 mln kr, millele lisandub veel 144 mln kr välisabist. Need summad suunatakse toetusteks ettevõtjatele ja regionaalprogrammidele. Samuti on kavandatud raha maakondlikule arendustegevusele; turismi ja ekspordi elavdamiseks ning välisinvesteeringute kaasamise soodustamiseks.

Maaelu ja maamajanduse jätkusuutliku arengu tagamiseks kavatseme eraldada toetuseks põllumajandustootjatele kokku ca 51 mln kr täiendavaid vahendeid võrreldes tänavusega. 2003. a. loodame kasutada ka ca 17 mln kr enam ELi SAPARD programmi raames.

2003. a. riigieelarve koostamisel oleme silmas pidanud tööjõu paindlikkusele, inimeste toimetulekule ja elukestvale õppele suunatud poliitikaid, et suurendada tööhõivet. Aktiivseid tööturumeetmeid rakendades soovime 2003. a. tööle rakendada viiendiku tööotsijatest ja töötutest, abistades töötuid ka toetustega ettevõtluse alustamiseks, õppestipendiume pakkudes ning kutsenõustamise abil.

Tasakaalustatud majandus- ja elukeskkonna loomiseks on erakordselt oluline kohaliku arengu toetamine. Seetõttu on valitsus kavandanud 2003. a. eelarves käeoleva aastaga võrreldes ca 300 mln kr lisaraha kohalike omavalitsuste toetuseks.