Heidit Kaio • 11. detsember 2002 kell 22:00

Riigikogu võttis eelarve vastu Rahvaliidu abil

Hääletusel oli eelarve poolt 48 ja vastu 36 häält. Häält ei andnud 12 kohal olnud saadikut, kellest 8 kuulub Rahvaliitu ja kuhu on koondunud ka endised koonderakondlased. Et riigieelarve vastuvõtmiseks on vaja lihthäälteenamust ning Reformierakond ja Keskerakond on vähemuskoalitsioonis, piisas eelarve vastuvõtmiseks sellest, et suur osa Rahvaliidust ja osa fraktsioonidesse mittekuuluvaid saadikuid loobusid hääletamisest. Lisaks 28-le keskerakondlasele ja 16-le reformierakonna fraktsiooni liikmele andsid poolthääle Mart Siimann, Sergei Ivanov, Endel Paap ja Ivi Eenmaa.

Rahvaliitlane, rahanduskomisjoni aseesimees Jaanus Männik ütles, et Rahvaliit andis oma käitumisega valitsusele võimaluse eksida. "On vastutustundetu jätta riik enne valimisi eelarveta," märkis Männik. Ta lisas, et Rahvaliit peab eelarvet ebademokraatlikuks. "Surmahäda muidugi pole, sest uuel koalitsioonil on võimalus pärast valimisi eelarve ümber teha".

Männik kinnitas, et Rahvaliidu ja koalitsiooni vahel polnud mingeid eelkokkuleppeid, mis võimaldanuks Rahvaliidu toetust eelarvele. "Mis kokkuleppeid?" küsis ta. Männik ise, erinevalt enamikust fraktsioonikaaslasest, hääletas eelarve vastu.

"Meie nimetame seda hääletamiseks jalgadega," kommenteeris Rahvaliidu käitumist eelarvele vastu hääletanud Mõõdukate liige Eiki Nestor. Tema ütlust mööda on Rahvaliit kogu aeg hiilivalt valitsust toetanud.

Reformierakondlane, rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen märkis, et teda Rahvaliidu käitumine ei üllatanud: "Mind ei üllatanud Rahvaliidu käitumine ega ka kellegi teise oma. Rahvaliit jäi seisukohale, et eelarve võtab vastu valitsus ja mitte opositsioon. Rahvaliit tegi palju ettepanekuid, mida piisavalt ka arvestati, samuti nagu Isamaaliidu või Mõõdukate omi. Igaüks tegi oma järeldused."

Järgmise aasta eelarve on pensionireformi teise samba ootamatult suurest populaarsusest tingitult defitsiidis ehk kulud ületavad tulusid. Pensionireformiga liitumise tõttu ligi 600 mln krooniseks kujuneda ähvardanud eelarve defitsiidi vähendamiseks kärpis valitsus kulusid nii, et defitsiit vähenes 384 mln kroonini.

Kärbe tulenes muuhulgas toimetulekutoetuste vähendamisest 137 mln krooni võrra, millest 70 mln krooni tuli üliõpilastele makstavate toetuste arvel.

Eelarve koostanud valitsuskoalitsioon loodab, et tuleval aastal laekub maksudest riigieelarvesse 33,38 mld krooni, sellest füüsilise isiku tulumaksu näiteks 3,7 mld ja käibemaksu 10,49 mld krooni.

Samas ei jäänud riigieelarvega rahule kohalikud omavalitsused, kuna nende seisukohti valitsus eelarve koostamisel ei arvestanud.

Viljandimaa omavalitsuste liidu tegevdirektori Märt Molli ütlust mööda on nii kultuuri, kui ka haridusobjektide rahastamisel vaadanud mööda omavalitsuste eelistustest.

"Tulemuseks on, et omavalitsus peab tegelema raha eraldamise ja ehitusega objektil, mida omavalitsus ei pea tähtsaks ja unarusse jätma senised plaanid," ütles Moll.

Kui haridusinvesteeringute raha jagunes peamiselt Keskerakonnaga seotud omavalitsustele, siis kultuuriinvesteeringute jagunemisel selget mustrit pole Molli ütlusel näha.

Hetkel kuum