Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suured inimesed õpivad maailma vaatama

    Esmaspäeva pärastlõunal koguneb Majakas asuvasse Tallinna Teeninduskooli üheksa eri vanuses inimest õpetajate arvutiklaasiks ümbertehtud endisesse õpetajate söögituppa, et sukelduda Eesti internetiseerimise Vaata Maailma programmi abil imelisse arvuti- ja interneti maailma. Kahepäevased kursused on tasuta ja võimalust tulla õppima pakutakse kokku 100 000 inimesele, tuleb ainult ennast kirja panna ja ära oodata 1-3 nädalat, et õpingutele pääseda. Seda teen minagi, et vaadata, mida kursustel õpetatakse.
    Korraga õpetatakse 10 inimest, üks registreerunuist jätab tulemata. Õpetaja Andres Kask alustab projekti ja õppekava tutvustusega. Igale õppurile on ettenähtud eraldi ühe projekti sponsori MicroLinki arvutitega, mis õppijale jääb ka sponsorite logodega Vaata Maailma koolituse käsiraamat. (Selles on kirjas põhitões arvutist ja internetist, samuti on Vaata Maailma toetajate toodete tutvustused)
    ?Just täna on selline päev, et koolituse on juba läbinud 25 000 inimest,? märgib ta. Õpetaja kiirest küsitlusest selgub, et suurem osa kursustel osalejatest pole varem arvuti- ja internetiga kokku puutunud.
    ?Lapsed tegelevad arvutiga koguaeg, ise pole saanud,? ütleb keskealine meesterahvas.
    Esimesel päeval tutvustatakse arvutisisu, mille tarbeks on üks lahtivõetud arvuti ja muid iseärasusi (?Keerake hiir selili ja vaadake, mis ta all on?). 25 minuti pärast saabub elevust tekitav arvutisse sisselogilimise pühalik moment ja vajutatakse nuppudele. Ekraanile tuleb teade Kaspersky laborist, et viirusetõrje litsents on aegunud, sellest saadakse hiireklõpsuga lahti.
    Selleks, et saada täieliku kontrolli salakavala hiire üle, kes kord laseb klõpsata, kord ei lase, võetakse ette lasteportaalide www.hot.ee/lastetuba ja www.solnyshko.ee mänge. Arvutis kuuske ehtides, vaja ehitades, nukule riideid selga panemas, palle püüdmas õppisime hiirega klikkida ja objekte lohistada. Iga arvuti tagant kostab ohkeid, ?No ei saa pihta? või hoopis võidurõõmsaid kilke.
    Üks õppesessioon kestab neli tundi, 1 tunni 50 minuti järel tehakse 15 minutit paus. Õpetajalt päritakse, kui palju riik on koolitusse investeerinud, kui palju on kasu sellest 8st tunnisest kursusest on ja kas peab lõpus ka vastama selleks, et tunnistuse saada.
    Selgub, et kui on soovi, siis võib edasi õpinguid jätkata BCSi tasulistel kursustel.
    Teisel päeval on kõik kohal, keegi pole alt ära hüpanud. Selgub, et üks õpilastest ei saa siiski koheselt tööle hakata. ?Mul on mingid vigurid arvutis!? kurdab ta. ?Vigurid? osutusid screensaver?iks, takistub saab enter?ile varjutamisega eemaldatud. Meile õpetatakse kuidas vaadata internetist kodulehekülgi. Näiteks võetakse Vaata Maailma patrooni ? Vabariigi presidendi lehekülge, kuid selle avamine nurjub. ?Seda juhtub, sel leheküljel on mingi viga,? nendib õpetaja. Valitsuse, riigikogu, Delfi ja Googliga apsakaid ette ei tule. Õpitakse maksete tegemist e-pangas, siis loovad kõik hot.ee emailiaadressi, saadavad proovikirja (enamasti tänudega) õpetajale, saab ka vastuse.
    Inimestel on nägudel väsimus, olgugi, et pausiga, aga neli tundi järjest arvuti taga istuda suhtelises palavas ruumis siiski kurnav. Et tunnistust saada, peab lõpuks täitma ankeeti. ?Kas lektor meeldis? ja ?kas kursused vastasid teie ootustele? küsimustele järgnevad pärimised, kas on teil arvuti ja interntiühendus ja kas soovite pakkumist, kas hakate U-neti ja EMT iseteenindusbürood kasutama jm.
    Kursuse läbinuna saan kena tunnistuse, et olen lõpetanud Vaata Maailma kursuse.
    Inimesed näivad siiski rahul olevat. Üks räägib, et tema töökoht võidakse varsti koondada ja loodab, et arvutiteadmised aitavad uue töö leidmisel. Raamatupoe töötaja Elvi usub, et teadmisi tuleb edaspidi töös kasuks.
    Oksana (27) räägib, et tahaks edaspidi vaadata infot oma lemmikstaaridest, ent selleks peab ta arvutit raamatukogus kasutama.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Powell: intressitõstmise tempo aeglustamine on võimalik, kuid võitlus inflatsiooniga pole läbi
USA Föderaalreservi juht Jerome Powell ütles kolmapäeval peetud kõnes, et Föderaalresesrv võib intresside tõstmise tempot tagasi tõmmata juba detsembris, Samal ajal hoiatas Powell, et võitlus inflatsiooniga pole veel lõppenud ning keegi veel ei tea, kui kõrgele intressimäärad peavad lõpuks tõusma ning kui kaua seal püsima, vahendas Reuters.
USA Föderaalreservi juht Jerome Powell ütles kolmapäeval peetud kõnes, et Föderaalresesrv võib intresside tõstmise tempot tagasi tõmmata juba detsembris, Samal ajal hoiatas Powell, et võitlus inflatsiooniga pole veel lõppenud ning keegi veel ei tea, kui kõrgele intressimäärad peavad lõpuks tõusma ning kui kaua seal püsima, vahendas Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Minister Kallas tahab saartel lasta rannale lähemale ehitada Maksimaalne raielank viiele hektarile
Ehituskeeluvöönd saartel, suuremad toetused loomakahjude ennetamise eest, raierahu ja maksimumlank, keskkonnaministril on kavas veel enne valimisi muudatusi teha oma vastutusalas hulgim.
Ehituskeeluvöönd saartel, suuremad toetused loomakahjude ennetamise eest, raierahu ja maksimumlank, keskkonnaministril on kavas veel enne valimisi muudatusi teha oma vastutusalas hulgim.

Olulisemad lood

Eesti Pank nõuab pankadelt suuremat puhvrit
Eesti keskpank nõuab pankadelt kiire laenukasvu tõttu järgmise aasta detsembrist suurema kapitalipuhvri hoidmist.
Eesti keskpank nõuab pankadelt kiire laenukasvu tõttu järgmise aasta detsembrist suurema kapitalipuhvri hoidmist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.