Viktoria Korpan • 12. detsember 2002 kell 22:00

Euro võib tulla aastal 2006

?Euro ei tule Eestisse mitte varem kui 2006. aastal, seda eeldusel et Eesti ühineb Euroopa Liiduga 2004. aasta kevadel,? ütles Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots.

"Ühinemisel saab Eesti vahetuskursimehhanismi (ERM2 ehk kaheaastane üleminekuperiood) liikmeks, mis sisuliselt tähendab minimaalselt kaheaastast üleminekuperioodi enne euro kasutuselevõtmist," ütles Toots.

Alles peale kaheaastase testperioodi läbimist ja Maastrichti kriteeriumide täitmist saab võimalikuks euro kasutuselevõtt," selgitas Toots.

Eesti Panga hinnangul saab europiirkonnaga liitumisel olema positiivne mõju.

"Laienevad turud, välisinvesteeringud, ligipääs kapitalile on siin märksõnadeks," sõnas Toots.

Investeerimispanga Suprema partneri Veikko Maripuu hinnangul avalduvad euroga liitumise mõned mõjud suures osas juba enne tegelikku ühinemist.

?Rahaliiduga liitumine nõuab üsna olulist pingutust, Eesti puhul on praegu peamiseks küsimuseks inflatsioonimäära ohjeldamine,? ütles Maripuu. ?Selle liig kiire pärssimine võib kaasa tuua mitme majandussektori arengu pidurdamise. Kuid peab ka arvestama, et praegu poliitiliselt üha valjemini propageeritav lõdvem eelarvepoliitika võib Eesti ühinemisväljavaated eurotsooniga ka lihtsalt purustada. ?

Maripuu hinnangul kardinaalseid muutusi euro kasutuselevõtt Eestile kaasa ei too. ?Eesti kroon on läbi Saksa marga juba euroga seotud, mis teeb juba mitmete kriteeriumide seisukohalt ülemineku üsna valutuks ettevõtmiseks. Liitumine on protsess, mis toob kaasa rea väiksemaid muutuseid. Olulisem mõju ? paremini võrreldava tulu ja kulubaasi, hinnakujunduse ning suurema integratsiooni tõttu ? avaldub alles aastate jooksul,? ütles Maripuu.

?Ühise valuutaga finantsturu tekkimine, sellega kaasnev intressitasemete ühtlustumine ja finantsriskide alanemine aitavad eelkõige kaasa Eesti kapitaliturgude arengule. See omakorda soodustab välisinvesteeringuid,? ütles ta.

Arvestades Eesti kaubavahetuse intensiivsust eurotsooni riikidega on Maripuu hinnangul euro tulek tervikuna Eesti majanduskeskkonnale soodne, avaldudes tööstusele ja teenuste eksportijaile/importijaile läbi vähenevate tehingukulude ning finantsriskide alanemise.

?Jaesektoris tervikuna tähendab euro kasutuselevõtt hindade suuremat läbipaistvust, sest Eesti ja muude euroala riikide hinnataseme võrdlemine muutub senisest tunduvalt mugavamaks,? sõnas ta. ?Arvestades kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõtet Euroopa Liidus peavad jaeturul tegutsevad ettevõtted peale euroga liitumist senisest veelgi hoolsamalt jälgima oma hinnakujundust, sest tarbijatel on toodete hindu hõlpsam jälgida.?

Maripuu märkis, et üks olulisematest lühiajaliselt avalduvatest mõjudest on seotud varimajanduse püüdega kasutada ära oma kasutuses olev sularaha. ?See võib ajutiselt tõsta varimajanduse osakaalu tarbimises ning võib eriti oluliselt mõjutada väärisesemete, autode ning isegi kinnisvara nõudlust. Vähemalt nii on viimase aasta jooksul juhtunud mitmes EL liikmesriigis.?

Sampo Panga analüütiku Anne Karik-Uustalu hinnangul võivad euro kasutuselevõtu mõjul intressid alaneda.

"Kuna eurotsooni riigid on Eesti suurimad ekspordipartnerid, siis liitumine sama valuutasüsteemiga, millega me tegelikult oleme seotud otseselt jäiga vahetuskursi kaudu ka juba nüüd, peaks mõjuma soodsalt ekspordile," ütles Karik-Uustalu. "Ka peaks euroga liitumine mõjuma positiivselt intressi tasemetele ehk siis intresse alandavalt."

Euro pangatähed ja mündid tulid käibele 1. jaanuaril 2002, 28. jaanuarist muutusid euro pangatähed ja mündid eurotsooni ainsaks käibivaks vääringuks.

Hetkel kuum