Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro võib tulla aastal 2006

    ?Euro ei tule Eestisse mitte varem kui 2006. aastal, seda eeldusel et Eesti ühineb Euroopa Liiduga 2004. aasta kevadel,? ütles Eesti Panga avalike suhete nõunik Janno Toots.
    "Ühinemisel saab Eesti vahetuskursimehhanismi (ERM2 ehk kaheaastane üleminekuperiood) liikmeks, mis sisuliselt tähendab minimaalselt kaheaastast üleminekuperioodi enne euro kasutuselevõtmist," ütles Toots.
    Alles peale kaheaastase testperioodi läbimist ja Maastrichti kriteeriumide täitmist saab võimalikuks euro kasutuselevõtt," selgitas Toots.
    Eesti Panga hinnangul saab europiirkonnaga liitumisel olema positiivne mõju.
    "Laienevad turud, välisinvesteeringud, ligipääs kapitalile on siin märksõnadeks," sõnas Toots.
    Investeerimispanga Suprema partneri Veikko Maripuu hinnangul avalduvad euroga liitumise mõned mõjud suures osas juba enne tegelikku ühinemist.
    ?Rahaliiduga liitumine nõuab üsna olulist pingutust, Eesti puhul on praegu peamiseks küsimuseks inflatsioonimäära ohjeldamine,? ütles Maripuu. ?Selle liig kiire pärssimine võib kaasa tuua mitme majandussektori arengu pidurdamise. Kuid peab ka arvestama, et praegu poliitiliselt üha valjemini propageeritav lõdvem eelarvepoliitika võib Eesti ühinemisväljavaated eurotsooniga ka lihtsalt purustada. ?
    Maripuu hinnangul kardinaalseid muutusi euro kasutuselevõtt Eestile kaasa ei too. ?Eesti kroon on läbi Saksa marga juba euroga seotud, mis teeb juba mitmete kriteeriumide seisukohalt ülemineku üsna valutuks ettevõtmiseks. Liitumine on protsess, mis toob kaasa rea väiksemaid muutuseid. Olulisem mõju ? paremini võrreldava tulu ja kulubaasi, hinnakujunduse ning suurema integratsiooni tõttu ? avaldub alles aastate jooksul,? ütles Maripuu.
    ?Ühise valuutaga finantsturu tekkimine, sellega kaasnev intressitasemete ühtlustumine ja finantsriskide alanemine aitavad eelkõige kaasa Eesti kapitaliturgude arengule. See omakorda soodustab välisinvesteeringuid,? ütles ta.
    Arvestades Eesti kaubavahetuse intensiivsust eurotsooni riikidega on Maripuu hinnangul euro tulek tervikuna Eesti majanduskeskkonnale soodne, avaldudes tööstusele ja teenuste eksportijaile/importijaile läbi vähenevate tehingukulude ning finantsriskide alanemise.
    ?Jaesektoris tervikuna tähendab euro kasutuselevõtt hindade suuremat läbipaistvust, sest Eesti ja muude euroala riikide hinnataseme võrdlemine muutub senisest tunduvalt mugavamaks,? sõnas ta. ?Arvestades kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõtet Euroopa Liidus peavad jaeturul tegutsevad ettevõtted peale euroga liitumist senisest veelgi hoolsamalt jälgima oma hinnakujundust, sest tarbijatel on toodete hindu hõlpsam jälgida.?
    Maripuu märkis, et üks olulisematest lühiajaliselt avalduvatest mõjudest on seotud varimajanduse püüdega kasutada ära oma kasutuses olev sularaha. ?See võib ajutiselt tõsta varimajanduse osakaalu tarbimises ning võib eriti oluliselt mõjutada väärisesemete, autode ning isegi kinnisvara nõudlust. Vähemalt nii on viimase aasta jooksul juhtunud mitmes EL liikmesriigis.?
    Sampo Panga analüütiku Anne Karik-Uustalu hinnangul võivad euro kasutuselevõtu mõjul intressid alaneda.
    "Kuna eurotsooni riigid on Eesti suurimad ekspordipartnerid, siis liitumine sama valuutasüsteemiga, millega me tegelikult oleme seotud otseselt jäiga vahetuskursi kaudu ka juba nüüd, peaks mõjuma soodsalt ekspordile," ütles Karik-Uustalu. "Ka peaks euroga liitumine mõjuma positiivselt intressi tasemetele ehk siis intresse alandavalt."
    Euro pangatähed ja mündid tulid käibele 1. jaanuaril 2002, 28. jaanuarist muutusid euro pangatähed ja mündid eurotsooni ainsaks käibivaks vääringuks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Liisi Kirch: investeerimine on meeskonnasport. Seda on investor Toomase edus tunda
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Facebooki, TikToki ja Twitterit Eestis esindav firma hüppab pea 200miljonilise käibeni
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.

Olulisemad lood

Hinnatõus viis majanduse langusele
Majandus langes hinnatõusu tõttu kolmandas kvartalis 2,4%. Langust näitasid nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.
Majandus langes hinnatõusu tõttu kolmandas kvartalis 2,4%. Langust näitasid nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.