Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroliidu ühinemiskutse siinseid laenuintresse ei mõjuta
Hansapanga juhatuse aseesimehe Erkki Raasukese sõnul on konvergentsi-teema olnud finantssektoris juba pikemat aega üleval: "Kogu finantssektor võtab arvesse, et Eesti Euroopa Liitu (EL) minek on fakt". Ta märkis samuti, et laenude käsitlemine Eestis euro baasil on levinud ja läbiv.
"Meil pöörduvad kõik asjad samadele radadele nagu toimub ELis finantssektoris," lausus Raasuke, lisades, et Eestis selles suunas viimase pooleteise aasta jooksul toimunud muudatused lähevad vaikselt edasi ning raske on siin mingit hüpet teha.
"Arvan, et kutse ELiga ühinemiseks ei mõjuta kuigivõrd palju kohalikke
laenuintresse, kuna liitumiskutse saamist võis pidada küllaltki tõenäoliseks
ja see on juba jõudnud intressides kajastuda," ütles Nordea Panga krediidijuhi Ivar Kallast. "Küll võib aga reaalne ELiga ühinemine aastal 2004 tuua kaasa mõningase intressitasemete languse."
Kallast lausus, et seaduste ühtlustamine ELiga tekitab välisinvestorite ning välispankade seas enam julgust võtta kohaliku piirkonna riske, tekitades suuremat konkurentsi laenuturul ja sundides seeläbi ka laenuintresse langema. "Teisest küljest vähenevad nende ettevõtete riskid, kes ELiga liitumisest müügituru laienemise või kohaliku konkurentsi kahanemise kaudu otseselt võidavad, mis võib samuti viia intressitasemete langetamisele," lisas ta.
"Meie laenuintressid on juba väga madalad. Ja laenunõudluse üle väga kurta ei saa," tõdes Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsing. "Kuna enamik laene on seotud Euriboriga, siis on intressid veelgi langenud peale Euroopa Keskpanga viimast otsust ja jäävad ilmselt suhteliselt madalale tasemele järgnevaks pooleks aastaks."
Kunsing lausus, et ta ei arva, et Eesti intressid peaksid olema tingimata võrdsed europiirkonnaga: "Miks? Meie inflatsioon on ikkagi märgatavalt kiirem. Ülikiire laenuportfelli kasv tekitab küsimusi riskide kasvamise osas - näiteks palju on käesolev majanduskasv põhjustatud krediidikasvust. Eesti riigireiting on madalam kui europiirkonnas keskmiselt, riskid aga suuremad."
Analüütiku arvamuse kohaselt on ELiga liitumine suuremas osas intressimääradesse juba sisse arvestatud ja siit edasi on palju olulisemad need küsimused, mis puudutavad laenuvõtjate kvaliteedi muutumist laenuportfellide edasise kiire kasvu tingimustes.