Peeter Raidla • 12. detsember 2002 kell 22:00

Euroliiduga ühinemine soodustab eksporti USAsse

?Tulevikuprojektide puhul hinnatakse riigi riskiastet ning Eesti ühinemisel euroliiduga meie riskiaste kindlasti alaneb,? tõdes Virkebau. ?Ka meie ostjad USAs hindavad Eesti võimalikku ühinemist Euroopa Liiduga positiivselt.?

Meelis Virkebau arvates on ebaloogiline, et maailma kaks kõige arenenumat majanduspiirkonda ? USA ja Euroopa ? ei suuda kauplemistingimustes kokku leppida.

Toodangu ekspordi poole pealt pole USA suunal midagi karta, kui üldse midagi hakkab juhtuma, siis pigem Ühendriikidest lähtuva impordiga. Virkebau viitas seejuures nn terasesõjale. Kreenholmi tootmine on küll paljuski seotud USAst ostetava puuvillaga, kuid selles vallas ei ole Virkebau arvates küll põhjust mingiteks kartusteks.

Sama meelt on ka USAsse valget viina eksportiva ASi Onistar nõunik Tiit Maidre:

?Juhul kui Eesti saab Euroliidu liikmeks, võime pigem hakata viina eksportimisel USAsse ja mujale väljapoole Euroliitu saama subsiidiume. Aga ega me sellele erilisi lootusi ei pane, sest Onistari viina eksport USAsse on selletagi kasumis. Seda enam, et alkoholiaktsiis on USAs madalam kui Eestis. Kui need võimalikud subsiidiumid välja arvata, et muutu meie jaoks USA suhtes midagi.?

Euroopa Liit maksab subsiidiume põllumajandussaaduste ja neil rajaneva toodangu eksportimisel kolmandatesse riikidesse. Ka viina tehakse otseselt põllumajandustoormest.

Maidre lisas samas, et kui Eesti saab Euroliidu liikmeks, muutub viina eksportimine liidu siseselt soodsamaks: ?Praegu kehtestatud kvoodid kaovad siis ju ära.?

ASi Hiiu Kalur juhatuse esimees Toomas Kõuhkna nentis, et nad on varem küll oma toodangut USAsse müünud, kuid hetkel seda ei tee.

?Oleme isekeskis arutanud USA-suunalise ekspordi taastamist, kuid mingeid kartusi sellega seoses ei oska küll pakkuda,? ütles Kõuhkna.

Küsimusele, kuidas võib Eesti võimalik ühinemine euroliiduga mõjutada meie majandussuhteid USAga, vastas välisministeerium, et Eesti eksporditingimused USA turul jäävad samaks, impordi osas hakkab aga ka Eesti rakendama Euroopa Liidu ühtset tollitariifi, millega kaasneb mõningane tollitõkete suurenemine. Samas mainida, et umbes 70 protsenti Eesti impordist USAst moodustavad masinad, seadmed, elektriseadmed ja transpordivahendid, millele euroliidus kehtivad suhteliselt madalad tollitariifid

Euroopa Liidu ja USA vahel on sõlmitud erinevaid lepinguid vastavushindamise, vastastikuse dokumentide tunnustamise, tollikontrolli ja muudes valdkondades, mis hõlbustavad tunduvalt ettevõtluse arengut nii siin- kui ka sealpool Atlandi ookeani.

Seega võib öelda, et euroliidu liikmena muutuvad meie ja Ameerika Ühendriikide suhete raamid üheltpoolt laiemaks, teisalt aga saavad mitmed valdkonnad reguleeritud tunduvalt täpsemalt, võimaldades ettevõtluse arenguks suuremat läbipaistvust ja etteaimatavust, kinnitati välisministeeriumist.

Välisministeerium viitas veel 1997. aastal jõustunud Eesti ja USA investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingule, kuid näiteks üks viimase aja suuremaid USA investoreid, Muuga sadamas 3,8 miljardit krooni maksvat galvaniseerimistehast rajav Daniel Bain kinnitas veel sel suvel, et tema pole mingitest soodustustest midagi kuulnud

Hetkel kuum