Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroliiduga ühinemine tõstab liikluskindlustuse tariife
Salva Kindlustuse kindlustusdirektori Urmas Kivirüüdi selgitusel hakkab kohalik liikluskindlustus terves Euroopas kehtima ning roheline kaart tuleb lunastada vaid juhul, kui reis viib väljapoole euroliidu piire. ?Kui praegu maksab autoga välisriiki reisimise autoomanik ise kinni, siis euroliitu astudes hakkame seda kõik tegema,? ütles Kivirüüt. ?See annab tegelikult palju võimalusi juurde. Kui praegu kaalume, et kas minna Soome shoppama autoga ja maksta rohelise kaardi eest 1000 krooni, siis tulevikus jääb see dilemma ära.?
Võrreldes Euroopa riikidega veel lapsekingades Eesti vastutuskindlustusturg hakkab liiduga ühinedes seadusandlusest tungituna kasvama. Kivirüüdi sõnul on näiteks arstide puhul Euroopa riikides väga oluline vastutuskindlustus, sest vastasel juhul võib pankrot kollitada juba homme, kui midagi juhtub. Kinirüüt möönis, et ELiga ühinemine on kindlustusseltside jaoks igati tervitatav, kuigi turg hakkab arenema ikkagi koos majanduskasvuga, mitte üleöö.
Elukindlustust puudutav seadusandlus on juba täna kooskõlas EL nõuetega ning Eesti turul pakutavad elukindlustustooted on sarnased teistes euroliidu riikides pakutavatega. Hansapanga Kindlustuse arendusdirektori Liia Kirnmanni sõnul on toodete osas küll arenguruumi tervisekindlustuse ja tööandja kaudu kindlustamise vallas. ?Sellele seab aga piirangud kohalik seadusandlus ja kehtiv sotsiaalkindlustussüsteem,? tõdes Kirnmann.
Praegu on Eestis kasutusel meestele ja naistele erinev suremustabel, millest tuleneb ka erinev hind kindlustustariifide osas. Kirnmanni sõnul on võimalik, et hakatakse kasutama ühtset nn unisex suremustabelit. Kohustusliku kogumispensioni korral on see juba praegu ühtlustatud.
Kuna Euroopa Liidus valitseb teenuste vaba liikumise põhimõte, siis võib ilmselt oodata konkurentsi tihenemist. Samas on ka juba praegu kõikide Eesti elukindlustusseltside omanikud välismaist päritolu. ?Pikas perspektiivis võib siiski Eesti turule tulla uusi tegijaid, kuna mitmed maailma suured kindlustuskontsernid ei ole Baltikumis veel kanda kinnitanud,? prognoosis Kirnmann. Arengud võivad olla üsna ettearvamatud.
Sampo Elukindlustuse juhatuse esimehe Ulla Ilisson avaldas lootust, et ELiga ühinedes kanduvad Eestile üle ka euroliidu positiivsed kindlustustavad. Seda eelkõige ettevõtete maksustamise osas. Nimelt on Euroopa Liidu liikmesmaades loodud ettevõtetele soodsad tingimused oma panuse andmiseks töötajatele täiendavat sotsiaalsete garantiide loomiseks. Eestis on sotsiaalne vastutus peamiselt riigi ja üksikindiviidi kanda. ?Samas oleks riigil mõistlik oma niigi pingelise riigieelarve juures osaliselt seda vastutust jagada erasektoriga,? nentis Ilisson.