• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroliit elektriseerib suhted Venemaaga

    ?Suhetes Venemaaga seisab nii Eesti riigil kui ka ettevõtjatel ees ülihuvitav ja võimalusterohke aasta, sest venelased huvituvad Eestisse äriliste tugipunktide rajamisest,? ütles eile majandusministri nõunik Heido Vitsur. ?Venemaal on Euroopa Liidus mängus suured huvid, sest Euroopa on nende suurim kaubanduspartner. Suhted Eestiga paigutuvad sellesse konteksti.?
    Majandussuhted on seni takerdunud Venemaa poolt ühepoolselt seatud kaubandusbarjääride taha, mis võivad kaduda veel enne liitumist, lausus Vitsur.
    Liitumiseni jääva aasta jooksul suureneb tõenäoliselt rahavool Venemaalt Eesti pankadesse, sest sealsed ärimehed soovivad praegu kehtivatel tingimustel avada arveid tulevastes Euroliidu pankades, rääkis Ühispanga Venemaa Ühisliisingu juht Mart Grünvald.
    ?Pärast aastatetagust Bank of America rahapesuskandaali suhtutakse läänes arvete avamisel Vene päritolu ettevõtetesse suure ettevaatlikkusega ja seatakse takistusi, mida Eestis pole,? lausus Grünvald.
    Rahavool puudutab Grünvaldi hinnangul esimeses järjekorras transiidi ja kaupade ekspordiga tegelevaid ettevõtteid, kes huvituvad kanna kinnitamisest Balti riikides.
    Eile näitas Eesti Kaubandus-Tööstuskojas oma toodangut Jaroslavli tekstiilitehas Novõi Mir.
    ?Loodame koostööd Eesti väikeste tekstiiliettevõtetega eritoodete viimisel Euroopa turule,? ütles tehase direktor Tatjana Juzvjuk. ?Ühe tootena, mida koostöös eestlastega võiks Euroopasse valmistada, näen naiste korsetitooteid, mis on suurlinnades kallis aga minev kaup.?
    Eesti pakub Jaroslavli ettevõtjatele huvi kui platsdarm Euroopa turule sisenemiseks, ütles Jaroslavli oblasti kaubandusosakonna juhataja Vera ?emiakina.
    Eesti tekstiilitööstustel on ?emiakina sõnul Venemaal suuri võimalusi, sest sealne turg on täis odavaid ja vähekvaliteetseid Türgi tooteid, teine äärmus on ülikallid firmakaubad. ?Kui Venemaa kaubandustingimused muutuvad seoses WTOga liitumise protsessiga, siis Eesti tekstiilitoodetel on just keskmises hinna ja kvaliteedi klassis suured väljavaated,? lisas ta.
    Ühinemint tugevdab transiidiärimeeste hinnangul nende positsioone Venemaal.
    ?Venemaa kaubaomanikele võib läbi Eesti opereerimine kiirendada raha kätte saamist, sest Narva sillale jõudes on nende kaup juba Euroopa Liidus,? ütles ASi Tallinna Sadam turundusdirektor Erk Sakkov.
    ?Euroopa Liiduga ja NATOga liitumine lisab siinsele kõrgele teeninduse kvaliteedile veelgi stabiilsust, mis paneb Venemaa kapitali Eestist huvituma,? rääkis söeterminaali AS Coalterminal juhatuse esimees Armir Kulman.
    Eesti metallitööstuse kaubandustingimused Venemaaga halvenevad, sest terasele kehtestatakse nii tollimaksud kui ka sisseveokvoodid.
    ?Eesti metallitööstused kõngevad, kui välisminister Kristiina Ojuland ei suuda läbirääkimistel saavutada soodsat kokkulepet,? ütles Eesti suurema terasefirma ASi Levadia kommertsdirektor Jevgeni Sverdlov.
    Ettevõtjad, kes kuni tänase päevani kasutavad odavat Venemaal toodetud terast, peavad sama kauba eest Euroopa Liiduga ühinemise järel maksma 30?50 rohkem, sest näiteks armatuurraua praegune 3650kroonine tonnihind tõuseb 4800?5500 kroonini. Lisandub keskmiselt 3,6protsendiline tollimaks ja terasetehinguteks peab hakkama taotlema kvoote nii Brüsselist kui ka Moskvast, selgitas Sverdlov.
    Euroopa siseturu kaitsmiseks mõeldud kvootide süsteem sunnib eestlasi ostma lääneriikidest kallimat terast. Terase hind oli 1997. aastal Euroopa Liidus 2,5?5,2 korda kõrgem kui SRÜs.
    Diislikütus ning autobensiinid 95 ja 98 kallinevad Euroopa Liidu mõjul hüppeliselt, sest Eesti peab kehtestama nende sisseveole Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest 4,7protsendilise tollimaksu. Statistikaameti andmetel imporditakse ligi 40 Eestis müüdavast bensiinist Venemaalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Ignitise tulemusi kergitas kõrge elektrihind
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Eesti saab taastekavast esimesed miljonid peatselt kätte
Euroopa Nõukogu kiitis täna heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskava, mis tähendab, et Eestile makstakse peatselt välja 13% ehk ligikaudu 125 miljonit eurot.
Euroopa Nõukogu kiitis täna heaks Eesti taaste- ja vastupidavuskava, mis tähendab, et Eestile makstakse peatselt välja 13% ehk ligikaudu 125 miljonit eurot.
Konkurentsiamet soovitab taastuvenergia toetused üle vaadata
Börsihinna püsiv tõus tähendab konkurentsiameti hinnangul seda, et senised toetused ei ole enam nende andmise eesmärgiga kooskõlas ning neid tuleks vähendada börsihinnaga sidumise teel.
Börsihinna püsiv tõus tähendab konkurentsiameti hinnangul seda, et senised toetused ei ole enam nende andmise eesmärgiga kooskõlas ning neid tuleks vähendada börsihinnaga sidumise teel.