• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Imemootoriga Mercedes

    Mercedese S-klass on üks populaarsemaid mersusid eeskätt oma välimusele, heale juhitavusele ja rikkalikule varustusele. Ta ei jää oma väljanägemiselt sugugi alla ei uuele E-klassile, ega ka luksuslikule S-klassile, kuid uus 1,8-liitrine kompressormootor lubab talle väikeautole omast kütusekulu. Proovisõidu keskmine kütusekulu jäi 7-8 liitri vahele 100 km, kohta, mis tähendab, et maanteel kulutas ta normaalse sõidutempo juures umbes 6 liitrit, linnas alla 10 liitri.
    Mõistagi sõltub kõik sõidustiilist, sest tehniliste andmete järgi on keskmiseks antud 8,4 liitrit, linnasõidu kuluks 12,1 liitrit 100 km kohta. Kuid see eeldab juba üsna korralikku ?vajutamist?. Ja kui vajutada, siis ta ka liigub. Uue mootori 143 hobujõudu annab võimaluse kiirendada paigalt 100 km tunnikiiruseni 9,7 sekundiga, mis pooleteist tonnise tühimassiga mersu jaoks on igati tasemel tulemus. Võrdluseks olgu toodud, et senine 2-liitrine 180K kiirendas paigalt sajani 11 sekundiga, kulutades sealjuures kütust keskmiselt 9,4 liitrit 100 km kohta.
    Kui neid andmeid omavahel võrrelda, ei jää üle muud kui tunnistada, et DaimlerChrysleri mootorispetsid on maha saanud vägagi tõsise asjaga. Siiani on pakkunud autohuvilistele ainest imetlemiseks Mercedese uued diiselmootorid, eriti 2,7-liitrine, mis liigutab autot edasi jõulisemalt kui sama võimsusega bensiinimootor. Kütusekulu on aga diislile omaselt märksa väiksem. Kuid isegi selle mootoriga võrreldes on uus 1,8ne igati tasemel. Kiirenduselt jääb ta 2,7-liitrisele CDI-le alla vaid 0,3 sekundit, kuid kütust kulutab tervelt liitri jagu vähem.
    Sisuliselt on tegemist samasuguse kütusekuluga, mis 1,6-liitristel väike-keskautodel, kuid sõidumugavuse osas on tegemist mõistagi täiesti teise tasemega. Nagu ka hinnatasemega. Uue mootoriga C-klassi hind algab alates 424 800 kroonist, mis sõltuvalt varustusest võib tõusta kuni 800 000 piirimaile välja. Samas, ka baasvarustusest leiab sisuliselt kõike, mida ühel autol vaja võib minna, eeskätt on pandud rõhku turvalisusele. On ju C-klass teise autona maailmas tunnistatud EuroNCAP turvatestides 5 tärni vääriliseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Meesak: ükski hookuspookus ei päästa - odava energia aeg on läbi
Meil seisavad ees paarkümmend aastat intensiivseid investeeringuid energiamajandusse, kirjutab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.
Meil seisavad ees paarkümmend aastat intensiivseid investeeringuid energiamajandusse, kirjutab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Andres Meesak Äripäeva Infopanga energeetika aastaraportile antud kommentaaris.
Aasia aktsiaturud alustasid nädalat tõusuga
Aasia aktsiaturud on nädalat alustanud tagasihoidliku tõusuga, aktsiaid hoidis surve alla aga asjaolu, et koroonaviirus levib Hiinas kiiresti ning kardetakse karme piiranguid, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud on nädalat alustanud tagasihoidliku tõusuga, aktsiaid hoidis surve alla aga asjaolu, et koroonaviirus levib Hiinas kiiresti ning kardetakse karme piiranguid, vahendab Reuters.
Mitmesse ametisse otsitakse töötajaid riigikogust parema palgaga
Kõrgeimat töötasu pakutakse arstidele suunatud töökuulutustel, kus keskmine palgapakkumine ületab riigikogu liikmete töötasu, teatas CVKeskus.ee portaalis viimastel kuudel avaldatud avaliku palgaga tööpakkumisi vaadates.
Kõrgeimat töötasu pakutakse arstidele suunatud töökuulutustel, kus keskmine palgapakkumine ületab riigikogu liikmete töötasu, teatas CVKeskus.ee portaalis viimastel kuudel avaldatud avaliku palgaga tööpakkumisi vaadates.
Balti riigid juhivad koroonanakkuse tõusu kogu Ida-Euroopas
Koroonaviiruse nakkuse levik Euroopa Liidu idaosas, eriti Balti riikides, paneb tervishoiusüsteemidele üha suurema surve ja see ajendab riikide valitsusi kehtestama uuesti erinevaid piiranguid.
Koroonaviiruse nakkuse levik Euroopa Liidu idaosas, eriti Balti riikides, paneb tervishoiusüsteemidele üha suurema surve ja see ajendab riikide valitsusi kehtestama uuesti erinevaid piiranguid.