Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    (Maksu)kohustusi ei tohi tagasiulatuvalt kehtestada

    Kolmapäeva õhtul tegi Riigikogu muudatuse maksukorralduse seaduses, millega kehtestas maksuvõla intressi 0,06 tagasiulatuvalt, s.o alates 1994. aasta jaanuarist kuni 30. juunini 2002. Sel ajavahemikul olid intressid kehtestatud rahandusministri määrustega ning Riigikohus tunnistas need novembri alguses põhiseadusega vastuolus olevaiks.
    Riigikogu lõi ebameeldiva pretsedendi ? kehtestades seadusega maksumaksjaile tagantjärele kohustuse, vilistas Riigikogu õigusriigi põhimõtetele ja seadis riigi rahalised huvid kõrgemale maksumaksjate huvidest.
    Riigikogu ei suutnud leppida tõigaga, et tema enda ja valitsuse varasema vea tõttu jääb riigikassasse laekumata sadu miljoneid kroone ? intresside võlasummat hinnatakse 2,5 miljardile kroonile, millest 2,2 miljardile oli maksuamet tegelikult juba käega löönud kui ebatõenäoliselt laekuvale. Tagantjärele intresside kehtestamisega lootis Riigikogu riigikassasse saada umbes 300 miljonit krooni. Tuleva aasta eelarve on rohkem kui 300 miljoni krooniga miinuses ja selle kandi pealt võib Riigikogu tegu isegi mõista.
    Näiliselt oleks Riigikogu justkui järginud ka Riigikohtu otsust ? kui rahandusministri määrusega intresse kehtestada ei tohi, kirjutame siis intressid seadusesse sisse (tagasiulatuvalt).
    Ometi ei teinud Riigikogu sellega heaks oma viga, vaid astus hoopis sammu, mis tõotab veel suuremat segadust, kui siiani maksuvõla intresse puudutavas küsimuses oligi ? pikalevenivaid kohtuprotsesse, sest ilmselt tõusevad Riigikogu vastu maksumaksjaid ja ettevõtjaid esindavad organisatsioonid, advokaadid.
    Asi ei ole enam maksuvõlglastes, kes Eestis kehtivaid seadusi eiravad, vaid riigi õiguskorras. Ja paraku annab halba eeskuju maksuvõlglastele ja muudele sulidele eeskätt Riigikogu ise, kes enda kehtestatud seadusi ei pea mikski, nagu ka mitte põhiseadust, mille kiitsid heaks Eesti kodanikud.
    Maksumaksjate Liit on juba teatanud, et kasutab kõiki õiguslikke võimalusi seaduse kehtetuks tunnistamiseks, sest ka liidu hinnangul on kõnealusel juhul tegemist seadusandja omavoliga.
    Segadusest võidavad ainult suured maksuvõlglased, sellised nagu Erik Vallaste jt, kes pääsevad kohtu hammasrataste vahelt. Ka advokaadid, kellele Riigikogu sellised apsakad tõotavad pikka krooni. Kui palju nõuab selle supi söömine riigilt ausa maksumaksja raha, Riigikogu vist kokku lugeda ei oska. Seda 300 miljonit ei pruugi aga tuleva aasta riigieelarve näha ? kuni kohtuveskid jahvatavad, ei liigu see raha kuhugi.
    Äripäev soovitab presidendil seadusemuudatust mitte välja kuulutada ja saata see tagasi Riigikogule, järelemõtlemiseks, ning suurema pahanduse ärahoidmiseks ja maksumaksja raha säästmiseks ärakiri Riigikohtule hinnangu andmiseks, sest seadusandjat süüdistatakse põhiseaduse õõnestamises.
    Tõenäoliselt on välisinvestorid aga juba kikivarvul ? kui Eesti hakkab kohustusi tagantjärele kehtestama, ei tasu ju Eestisse oma raha tuua.
    Jätku Riigikogu karistusaktsioonid sulide vastu kohtute ja maksuameti hooleks, nendel on selleks õigus. Maksuamet saab maksupettureid veel seitse aastat tagantjärele pitsitada, peaasi, et tal on toeks vettpidavad seadused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kanada keskpank tõstis intressimäära 50 baaspunkti
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Euroopa tehnoloogiafirmade turuväärtusest on minema pühitud ligi 400 miljardit eurot
Euroopa tehnoloogiaettevõtete turuväärtusest on alates 2021. aasta buumi kõrgpunktist minema pühitud enam kui 380 miljardit eurot. Seda suuresti rahastamiskriisi tõttu, kirjutab Financial Times.
Euroopa tehnoloogiaettevõtete turuväärtusest on alates 2021. aasta buumi kõrgpunktist minema pühitud enam kui 380 miljardit eurot. Seda suuresti rahastamiskriisi tõttu, kirjutab Financial Times.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Raadiohommikus: nende valimiste sõnumid ja heade mõtete linna ettevõte
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.

Olulisemad lood

Majandusminister Sikkut: Operail peab oma suhted Venemaaga üle vaatama
Riigifirma Operail on Soomes valmistamas ette Venemaalt nikli vedamist. Majandusminister Riina Sikkut ütles, et Operail peaks oma ärisuhted Venemaaga üle vaatama.
Riigifirma Operail on Soomes valmistamas ette Venemaalt nikli vedamist. Majandusminister Riina Sikkut ütles, et Operail peaks oma ärisuhted Venemaaga üle vaatama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.