(Maksu)kohustusi ei tohi tagasiulatuvalt kehtestada

Kolmapäeva õhtul tegi Riigikogu muudatuse maksukorralduse seaduses, millega kehtestas maksuvõla intressi 0,06 tagasiulatuvalt, s.o alates 1994. aasta jaanuarist kuni 30. juunini 2002. Sel ajavahemikul olid intressid kehtestatud rahandusministri määrustega ning Riigikohus tunnistas need novembri alguses põhiseadusega vastuolus olevaiks.

Riigikogu lõi ebameeldiva pretsedendi ? kehtestades seadusega maksumaksjaile tagantjärele kohustuse, vilistas Riigikogu õigusriigi põhimõtetele ja seadis riigi rahalised huvid kõrgemale maksumaksjate huvidest.

Riigikogu ei suutnud leppida tõigaga, et tema enda ja valitsuse varasema vea tõttu jääb riigikassasse laekumata sadu miljoneid kroone ? intresside võlasummat hinnatakse 2,5 miljardile kroonile, millest 2,2 miljardile oli maksuamet tegelikult juba käega löönud kui ebatõenäoliselt laekuvale. Tagantjärele intresside kehtestamisega lootis Riigikogu riigikassasse saada umbes 300 miljonit krooni. Tuleva aasta eelarve on rohkem kui 300 miljoni krooniga miinuses ja selle kandi pealt võib Riigikogu tegu isegi mõista.

Näiliselt oleks Riigikogu justkui järginud ka Riigikohtu otsust ? kui rahandusministri määrusega intresse kehtestada ei tohi, kirjutame siis intressid seadusesse sisse (tagasiulatuvalt).

Ometi ei teinud Riigikogu sellega heaks oma viga, vaid astus hoopis sammu, mis tõotab veel suuremat segadust, kui siiani maksuvõla intresse puudutavas küsimuses oligi ? pikalevenivaid kohtuprotsesse, sest ilmselt tõusevad Riigikogu vastu maksumaksjaid ja ettevõtjaid esindavad organisatsioonid, advokaadid.

Asi ei ole enam maksuvõlglastes, kes Eestis kehtivaid seadusi eiravad, vaid riigi õiguskorras. Ja paraku annab halba eeskuju maksuvõlglastele ja muudele sulidele eeskätt Riigikogu ise, kes enda kehtestatud seadusi ei pea mikski, nagu ka mitte põhiseadust, mille kiitsid heaks Eesti kodanikud.

Maksumaksjate Liit on juba teatanud, et kasutab kõiki õiguslikke võimalusi seaduse kehtetuks tunnistamiseks, sest ka liidu hinnangul on kõnealusel juhul tegemist seadusandja omavoliga.

Segadusest võidavad ainult suured maksuvõlglased, sellised nagu Erik Vallaste jt, kes pääsevad kohtu hammasrataste vahelt. Ka advokaadid, kellele Riigikogu sellised apsakad tõotavad pikka krooni. Kui palju nõuab selle supi söömine riigilt ausa maksumaksja raha, Riigikogu vist kokku lugeda ei oska. Seda 300 miljonit ei pruugi aga tuleva aasta riigieelarve näha ? kuni kohtuveskid jahvatavad, ei liigu see raha kuhugi.

Äripäev soovitab presidendil seadusemuudatust mitte välja kuulutada ja saata see tagasi Riigikogule, järelemõtlemiseks, ning suurema pahanduse ärahoidmiseks ja maksumaksja raha säästmiseks ärakiri Riigikohtule hinnangu andmiseks, sest seadusandjat süüdistatakse põhiseaduse õõnestamises.

Tõenäoliselt on välisinvestorid aga juba kikivarvul ? kui Eesti hakkab kohustusi tagantjärele kehtestama, ei tasu ju Eestisse oma raha tuua.

Jätku Riigikogu karistusaktsioonid sulide vastu kohtute ja maksuameti hooleks, nendel on selleks õigus. Maksuamet saab maksupettureid veel seitse aastat tagantjärele pitsitada, peaasi, et tal on toeks vettpidavad seadused.