Nafta hind kujuneb börsil

Nafta on enimkaubeldav börsikaup maailmas. Kui räägitakse nafta maailmaturuhinnast, mõeldakse enamasti selle all nafta hinda börsil. Nafta ja naftasaadustega kaubeldakse peamiselt kahel börsil ? Rahvusvahelisel naftabörsil Londonis ning New Yorgi kaubabörsil. Erinevalt aktsiaturgudest on kaubeldakse börsidel mitte füüsilise nafta vaid hoopis futuurtehingutega. Futuurtehing on kohustus osta või müüa mingit kaupa kindlal ajal kindel kogust kaupa (antud juhul naftat). Füüsilise tehinguni jõuavad vaid murdosa börsil sooritatavatest tehingutest, täpsemalt, alla protsendi. Kõige aktiivsemalt kaubeldakse tavaliselt lähima realiseerimistähtajaga lepingutega, ehk praegu siis jaanuarilepingutega.

Kui räägitakse nafta maailmaturu hinnast siis tavaliselt mõeldaksegi selle all nafta jaanuarilepingute hindu Rahvusvahelisel naftabörsil Londonis, Ameerikas on aga nafta nn hinnaindeksiks selle hind New Yorgi kaubabörsil. Kolmapäeva õhtuse seisuga oli nafta hind Londonis 26,30 dollarit ja New Yorgis 27,40 dollarit barrel. Nagu näha, erineb nafta hind kahel börsil enam kui dollari võrra. Hindade erinevusel on mitu põhjust. Neist kõigeolulisemaks on see, et erinevatest leiukohtadest pärineval naftal on erinev koostis ja seetõttu erinevad omadused, eelkõige tihedus ja väävli sisaldus. Londonis kaubeldakse Põhjameres leiduva nn brenti seguga, New Yorgi kaubabörsil aga Texases pärit naftaga ? Lääne-Texase keskmise koostisega nafta (West Texas Intermediate). Seega ongi kahel pool maakera nafta hinnaliikumist peegeldav nn hinnaindeks ehk benchmark erinev ehk kaks erinevat maailmatuuruhinda.

Naftasaadustega on asi veel keerulisem. Bensiinil, diislil ja masuudil nn maailmaturuhind puudub. New Yorgi kaubabörsil kaubeldakse nii bensiini kui ka masuudiga, Euroopas aga bensiin börsikaup ei ole ning masuudiga (kütteõliga) hakati Londoni naftabörsil kauplema alles üsna hiljuti. Euroopas (tõenäoliselt aga kogu maailmas) on elavaimaks naftasaadustega kauplemise kohaks Amsterdami, Antverpeni ja Rotterdami sadamad. Naftasaadustega kauplevate ettevõtete omavaheliste tehingute baashinnaks ongi naftasaaduste hinnad nendes sadamates. Tõsi, tavaliselt räägitakse lihtsalt Rotterdami hindadest Rotterdami sadamas. Rotterdami hinnad on ettevõtete omavahelise arvelduse aluseks ka siis, kui bensiin või muu kütus ei satub näiteks Eestisse otse Venemaalt või Leedust. Seepärast mõeldaksegi bensiini maailmaturuhinna all tegelikult kütuse hinda Rotterdami sadamas.