• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edukas kliendisuhe põhineb täpsetel lepingutel

    Kinnisvara haldamine (HA) ja hooldamine (HO) eeldab omanike, üürnike, hooldajate ja vahendajate koostööd. Et kõik osapooled rahule jääksid, tuleb iga väikseimgi nüanss lepingusse sisse kirjutada.
    Oma töös korterühistute probleemide lahendamisele keskendunud juristi Ago Viksi sõnul tuginevad ühistute ja haldusfirmade vahel sõlmitavad lepingud praegu tsiviilkoodeksi kolmandale osale ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse viiendale peatükile. Üksiksajalikuma reguleerimise leiab see valdkond võlaõigusseaduse rakendudes.
    Mis täpselt lepingusse kirja panna sõltub Viksi sõnul lepingupoolte soovidest ? üks peab silmas seda, mida tahab kindlasti pakkuda ja teine, mida tema kindlasti vajab. Mida enam suudetakse konkreetsel juhul enda jaoks ebaolulist lepingutekstist välja visata, seda lihtsam on lepinguga seonduvat edasise tegevuse käigus jälgida. Sõlmitakse nii täishoolduslepinguid kui ka osalise halduse ja hoolduse lepinguid. Päris kindlasti peab lepingusse kirja saama poolte rekvisiidid, lepingu tähtaeg, kohustused ning sanktsioonid ja viivised tähtaegadest mitte kinnipidamise korral. Kõik ülejäänu on läbirääkimiste teema. ?Kui ühistule on näiteks mureks katuse kordategemine enne talve, siis reguleeritakse see ka väga täpselt lepingus,? toob Viks näite. On võimalik sõnastada alusleping lühidalt ja koostada siis konkreetsete tööde tarvis lepingu lisad, kus on väga täpselt kirjas kõik osapoolte kohustused konkreetse töö tegemise või teenuse täitmise kohta.
    AS Jõgeva Elamu on juristi Merike Valgemäe sõnul ühistutega sõlminud ainult tööettevõtu lepinguid teenuste osutamiseks ? olmejäämete äraveoks, majahoidja teenuse osutamiseks, lumetõrjeks, liivatamiseks. Täishooldust või -haldust ei ole ühistud veel soovinud. Lepingutesse on tema sõnul põhjalikult kirja pandud poolte õigused ja kohustused, vältimaks vaidlusi tulevikus. Edaspidi kavatsetakse pakkuda standardi järgseid teenuseid, mille kohta on lepingu lisades koostatud võimalikult täpne kirjeldus töö sisu kohta ? kui tihti tööd teostatakse, kuidas täpselt, mis ajaks jne.
    AS B.R.E.M. tütarfirma OÜ Kuressaare Elamute Hooldus pakub oma klientidele kompleksset haldus- ja hooldusteenust, mis on väikese linna puhul osutunud operatiivsemaks ja ka odavamaks, kui hooldustööde tellimine hooldusfirmalt. Tellijaga, olgu see korteri- või majavaldaja, ühistu või munitsipaalettevõte, sõlmitakse üks leping. Firma tegevjuhi Hain Vaheri sõnul järgitakse lepingute sõlmimisel Kuressaare Linnavolikogus heakskiidetud linna elamute remondieeskirja ja muid seadusesätteid, vajadusel lisatakse lepingusse täpsustavad punktid.
    Klient tasub firma kaudu kõik kommunaalkulud, lisaks hooldustasu ja summa remondifondi. Majad on jagatud kolme gruppi ilma veevärgi, kanalisatsiooni ja keskkütteta ? hoolduskulu ruutmeetrihinnaga 4 krooni, veevärgi ja kanalisatsiooniga kuid keskkütteta ? 4.60 ning veevärgi, kanalisatsiooni ja keskküttega korterite hoolduskulu on 4.90 m². Uute majade puhul, kus remondikulud väiksemad on konkreetses lepingus hoolduse hinda alandatud. Kui tegemist tahab mingi ühekordne suurem ja kallim töö tõstetakse eraldi lepinguga kindlaks ajavahemikuks maksu remondifondi.
    Munitsipaalettevõtetega sõlmitavates lepingutes on lisaks kirjas näiteks ka kliendi kohustus tagada juurdepääs elektrikilbile, torudele jmt.
    Autor: Marit Pukk
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Miks kulus Enefiti IPO peale 8 miljonit eurot?
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Bolti ja Pipedrive'i loojad investeerisid Eesti idusse, kes võistleb Amazoni ja Google'iga
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti Energia kavalus: vaidlustes sipleva Tootsi tuulepargi sisse kasvab uus tuulepark
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.