Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoonestusõigus aitab uue kodu odavamalt kätte

    Hoonestusõigus (HÕ) on õigus omada ehitist võõral maal, ehk piltlikult öeldes ? HÕ ema on omandiõigus ja isa rendiõigus, kusjuures laps on pärinud mõlema positiivsed omadused.
    Kinnisvara hoonestusõigusesse suhtutakse tihtipeale umbusklikult, kuna sellest teatakse vähe, asjatundmatud samastavad selle tihti ehitusõiguse või ehitusloaga. Tegelikult mingit põhjust hoonestusõigust karta pole, pigem vastupidi.
    Hoonestusõiguse puhul on tegemist kinnistuga, mida saab müüa, pantida, pärida
    HÕ on kinnistu teisel kinnistul (kinnisasjal). Sisuliselt on hoonestusõiguse omanik ehk hoonestaja justkui rentnik, kinnisasja omanik rendileandja. Kuid rendiõigus on võlaõiguslik suhe, hoonestusõigus asjaõiguslik suhe, seega oluliselt suuremate garantiidega nii hoonestaja kui maaomaniku jaoks. Hoonestaja õigused on kaitstud samavõrd nagu iga teise kinnistuomaniku õigused. Hoonestajal on õigus hoonestusõigust müüa, pantida, koormata servituutide, reaalkoormatiste ja ostueesõigusega. Kinnisasja omanikult nõusoleku küsimine nendeks tehinguteks on vajalik vaid juhul, kui selline nõue on kinnistusraamatusse sisse kantud.
    Hoonestusõiguse tähtajaks on 36?99 aastat, sellest peaks jätkuma mitmele põlvkonnale. Seaduse tekst ütleb, et hoonestusõiguse tähtaja lõppedes muutub ehitis kinnisasja oluliseks osaks, st läheb kinnisasja omaniku omandisse. See oleks muidugi kurb. Aga samas annab seadus ka soovituse juba hoonestusõiguse seadmisel selleks puhul kokku leppida _kinnisaasja_ omaniku poolt hoonestajale makstava tasu hüvitamises või hoonestusõiguse tähtaja pikendamises. Nii et tark hoonestaja, kes on seda osanud nõuda, peaks end küll turvaliselt tundma, samuti tema järeltulijad. Hoonestajal oleks nutikas nõuda ka ostueesõigust kinnisasja võõrandamisel, see tähendaks juhuse ja huvi korral kinnisasja omanikuks saamise võimalust.
    Hoonestusõiguse eest tuleb maksta tasu, mille suurus ja hilisemad muutmise alused lepitakse kokku omaniku ja hoonestaja vahel. Tavaliselt makstakse tasu perioodiliselt, kuid keelatud ei ole ka ühekordne tasu maksmine nö ette.
    Perioodiliselt makstava hoonestusõiguse tasu korral kantakse tasu maksmise kohustus reaalkoormatisena kinnistusraamatusse. Küllalt tavapärane ja mõttekas on hoonestusõiguse tasu muutumine siduda maa maksustamishinnaga, see annab kinnisasja omanikule garantii, et hoonestusõiguse tasu ei jää ?ajast maha?. Hoonestaja jaoks on regulaarse tasu maksmine hea võimalus hajutada rahavooge ja vähendada esialgse investeeringu suurust.
    Ühekordse tasu suurus on, teoreetiliselt, kogu hoonestusõiguse perioodi regulaarsete maksete nüüdisväärtus ja peaks olema ligikaudu võrdne kinnisasja turuväärtusega. Võib öelda, et vahe omandi- ja hoonestusõiguse väärtuse vahel on vaid psühholoogiline, st vahe seisneb peremehetundes. Kahjuks on seda raske rahas mõõta, kuid arvata võib, et elamukruntide puhul, seega siis eraomanike puhul maksab see tunne rohkem kui ärikruntide puhul, kus omaniku suhe varaga on tavaliselt kaudsem.
    Nüüd võib tekkida küsimus, et kui HÕ hoonestajale nii kasulik on, siis mida maaomanik võidab. Põhine kasu on muidugi stabiilne sissetulek ja omanikukohustuste puudumine. Kui omanikul peaks tekkima soov ise maad kasutama hakata, siis on see komplitseeritud pika tähtaja ja hoonestaja õiguste tõttu. Seetõttu ongi HÕ seadmisest enam huvitatud avalik sektor, kellele HÕ on üheks sobivaks maakasutuse reguleerimise vahendiks.
    Omavalitsused saavad HÕ seadmist kasutada ka maapoliitika instrumendina, Põhjamaades on seda aastakümneid edukalt rakendatud. Stabiilsetest tuluvoogudest olulisemaks muutub siis maksumaksjate ligimeelitamine. Eestis on hoonestusõigust elamuehituses veel väga vähe kasutatud, ja sellest on kahju. Ainukese näitena meenub Tallinna Linnavalitsuse Aaviku projekt. Esialgne kokkuhoid krundi (jääb maksmata) ostuhinna arvel on märkimisväärne. Maksab ju tüüpiline eramukrunt Tallinnas 300 000?500 000 krooni, moodustades kuni kolmandiku hoonestatud kinnistu väärtusest. HÕ aastatasu on suurusjärgus paartuhat krooni.
    Autor: Veronika Ilsjan
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.