Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoonestusõigus aitab uue kodu odavamalt kätte

    Hoonestusõigus (HÕ) on õigus omada ehitist võõral maal, ehk piltlikult öeldes ? HÕ ema on omandiõigus ja isa rendiõigus, kusjuures laps on pärinud mõlema positiivsed omadused.
    Kinnisvara hoonestusõigusesse suhtutakse tihtipeale umbusklikult, kuna sellest teatakse vähe, asjatundmatud samastavad selle tihti ehitusõiguse või ehitusloaga. Tegelikult mingit põhjust hoonestusõigust karta pole, pigem vastupidi.
    Hoonestusõiguse puhul on tegemist kinnistuga, mida saab müüa, pantida, pärida
    HÕ on kinnistu teisel kinnistul (kinnisasjal). Sisuliselt on hoonestusõiguse omanik ehk hoonestaja justkui rentnik, kinnisasja omanik rendileandja. Kuid rendiõigus on võlaõiguslik suhe, hoonestusõigus asjaõiguslik suhe, seega oluliselt suuremate garantiidega nii hoonestaja kui maaomaniku jaoks. Hoonestaja õigused on kaitstud samavõrd nagu iga teise kinnistuomaniku õigused. Hoonestajal on õigus hoonestusõigust müüa, pantida, koormata servituutide, reaalkoormatiste ja ostueesõigusega. Kinnisasja omanikult nõusoleku küsimine nendeks tehinguteks on vajalik vaid juhul, kui selline nõue on kinnistusraamatusse sisse kantud.
    Hoonestusõiguse tähtajaks on 36?99 aastat, sellest peaks jätkuma mitmele põlvkonnale. Seaduse tekst ütleb, et hoonestusõiguse tähtaja lõppedes muutub ehitis kinnisasja oluliseks osaks, st läheb kinnisasja omaniku omandisse. See oleks muidugi kurb. Aga samas annab seadus ka soovituse juba hoonestusõiguse seadmisel selleks puhul kokku leppida _kinnisaasja_ omaniku poolt hoonestajale makstava tasu hüvitamises või hoonestusõiguse tähtaja pikendamises. Nii et tark hoonestaja, kes on seda osanud nõuda, peaks end küll turvaliselt tundma, samuti tema järeltulijad. Hoonestajal oleks nutikas nõuda ka ostueesõigust kinnisasja võõrandamisel, see tähendaks juhuse ja huvi korral kinnisasja omanikuks saamise võimalust.
    Hoonestusõiguse eest tuleb maksta tasu, mille suurus ja hilisemad muutmise alused lepitakse kokku omaniku ja hoonestaja vahel. Tavaliselt makstakse tasu perioodiliselt, kuid keelatud ei ole ka ühekordne tasu maksmine nö ette.
    Perioodiliselt makstava hoonestusõiguse tasu korral kantakse tasu maksmise kohustus reaalkoormatisena kinnistusraamatusse. Küllalt tavapärane ja mõttekas on hoonestusõiguse tasu muutumine siduda maa maksustamishinnaga, see annab kinnisasja omanikule garantii, et hoonestusõiguse tasu ei jää ?ajast maha?. Hoonestaja jaoks on regulaarse tasu maksmine hea võimalus hajutada rahavooge ja vähendada esialgse investeeringu suurust.
    Ühekordse tasu suurus on, teoreetiliselt, kogu hoonestusõiguse perioodi regulaarsete maksete nüüdisväärtus ja peaks olema ligikaudu võrdne kinnisasja turuväärtusega. Võib öelda, et vahe omandi- ja hoonestusõiguse väärtuse vahel on vaid psühholoogiline, st vahe seisneb peremehetundes. Kahjuks on seda raske rahas mõõta, kuid arvata võib, et elamukruntide puhul, seega siis eraomanike puhul maksab see tunne rohkem kui ärikruntide puhul, kus omaniku suhe varaga on tavaliselt kaudsem.
    Nüüd võib tekkida küsimus, et kui HÕ hoonestajale nii kasulik on, siis mida maaomanik võidab. Põhine kasu on muidugi stabiilne sissetulek ja omanikukohustuste puudumine. Kui omanikul peaks tekkima soov ise maad kasutama hakata, siis on see komplitseeritud pika tähtaja ja hoonestaja õiguste tõttu. Seetõttu ongi HÕ seadmisest enam huvitatud avalik sektor, kellele HÕ on üheks sobivaks maakasutuse reguleerimise vahendiks.
    Omavalitsused saavad HÕ seadmist kasutada ka maapoliitika instrumendina, Põhjamaades on seda aastakümneid edukalt rakendatud. Stabiilsetest tuluvoogudest olulisemaks muutub siis maksumaksjate ligimeelitamine. Eestis on hoonestusõigust elamuehituses veel väga vähe kasutatud, ja sellest on kahju. Ainukese näitena meenub Tallinna Linnavalitsuse Aaviku projekt. Esialgne kokkuhoid krundi (jääb maksmata) ostuhinna arvel on märkimisväärne. Maksab ju tüüpiline eramukrunt Tallinnas 300 000?500 000 krooni, moodustades kuni kolmandiku hoonestatud kinnistu väärtusest. HÕ aastatasu on suurusjärgus paartuhat krooni.
    Autor: Veronika Ilsjan
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Telia tehnoloogiajuht: peame peeglisse vaatama ja soolised stereotüübid murdma
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.

Olulisemad lood

Politsei pidas kinni SMSidega raha välja petnud küberkurjategijad
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseinikud pidasid kolmapäeval Tallinnas kinni kolm meest, keda kahtlustatakse tuhandetele eestlastele SMS-sõnumite saatmises eesmärgiga pääseda nende pangakontodele.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseinikud pidasid kolmapäeval Tallinnas kinni kolm meest, keda kahtlustatakse tuhandetele eestlastele SMS-sõnumite saatmises eesmärgiga pääseda nende pangakontodele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.