Peeter Raidla • 16. detsember 2002 kell 22:00

Minister Õunapuu jagas riigikogule valeinfot

"Usun, et rahandusminister Harri Õunapuu ei jõudnud lihtsalt plaati vahetada," kommenteeris Õunapuu eksimust riigikogu rahanduskomisjoni esimees Meelis Atonen.

Nimelt ütles Harri Õunapuu läinud kolmapäeval ehk 11. detsembril riigikogus järgmist:

"Maksumaksjal ei ole kunagi olnud alust öelda, et ta ei pea intresse maksma. Maksukorralduse seaduse muudatused ei suurenda isikute kohustusi või vastutust ega vähenda isikute õigusi ja vabadusi. Pigem seatakse seadusemuudatusega maksuvõlgnik paremasse olukorda, kuna uue maksukorralduse seaduse alusel arvestatav intressimäär 0,06 päevas on madalam, kui rahandusministri määrusega kehtestatud intressimäär 0,07 päevas."

Rahandusministeeriumi selline seisukoht oli kirjas isegi veel eile ministeeriumi kodulehel. Nagu oli 0,06-protsendiline intressimäär maksukorralduse seaduse muudatuse eelnõus kirjas ka 10. detsembri pärastlõunal. Sama päeva õhtul tekkis aga selle asemele uus tekst:

"Enne käesoleva seaduse jõustumist tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatakse intressi järgmiselt:

1) alates 06.01.1994 kuni 31.12. 1996 - 0,15 päevas;2) alates 01.01.1997 kuni 31.03.1998 - 0,12 päevas;3) alates 01.04. 1998 kuni 30.09. 1998 - 0,07 päevas;4) alates 01.10.1998 kuni 15.01.1999 - 0, 035 päevas;5) alates 16.01.1999 kuni 30.06.2002 - 0, 07 päevas."

Just sellisel kujul võttis riigikogu muudatuse vastu ka seadusena. Atoneni sõnul oli selle muudatusega kursis ka rahandusministeerium, mille maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro osales läinud teisipäeva hilisõhtul rahanduskomisjoni istungil. Ilmselt unustati sellest aga informeerida ministrit ennast, kes esines riigikogus kui seadusemuudatuse põhiettekandja.

Ülalmainitud intressimäärad kattuvad üks ühele varem rahandusministri määrustest tulenevate intressidega, mille kehtestamise riigikohus teatavasti tänavu 5. novembril põhiseadusevastaseks tunnistas.

Maksuintresside tagantjärele seadustamist on mitmed nimekat juristid nimetanud põhiseadusevastaseks. Näiteks vandeadvokaat Leon Glikman on veendunud, et riigikogu otsusega vastuvõetud seadus kuulutatakse põhiseadusega vastuolus olevaks.

Õiguskantsleri vanemnõunik Ilmar Selge tõdes, et ehkki neil juba tegeleb selle probleemiga väike töögrupp, saab õiguskantsler oma seisukoha seaduse suhtes välja öelda alles pärast seda, kui president on selle seadusena välja kuulutanud.

?Vastasel juhul võidakse õiguskantslerit hakata süüdistama presidendi otsuse mõjutamises,? selgitas Selge. ?Ka presidendil on oma õigusnõunik ja presidendi kantseleis õigusosakond. Iseasi, kui president pöördub õiguskantsleri poole palvega avaldada oma seisukoht nimetatud seaduse suhtes.?

Presidendi õigusnõunik Triinu Vernik nentis, et presidendil on oma seisukoha võtmiseks aega 14 tööpäeva alates seaduse laekumisest presidendi kantseleisse. Seega võib maksukorralduse seaduse muudatuse seaduse väljakuulutamine või väljakuulutamata jätmine jääda ka uue aasta algusesse.

Vernik lisas samas, et presidendi volitused seaduste väljakuulutamata jätmisel on piiratud. Seda saab teha vaid juhul, kui selgub seaduse ilmne vastuolu põhiseadusega. Üldjuhul aga eeldatakse, et riigikogu võtab vastu üksnes selliseid seadusi, mis on põhiseadusega kooskõlas.

Triinu Vernik avaldas arvamust, et presidendi pöördumine õiguskantsleri poole enne seaduse väljakuulutamist või väljakuulutamata jätmist ei olekski juriidiliselt korrektne. Seda tulenevalt Eesti kui demokraatliku ühiskonna ülesehitusest.

?Mis muidugi ei tähenda, et me pole vajadusel õiguskantsleriga konsulteerinud,? ütles Vernik.

Hetkel kuum