Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rapla Dairyle on jäänud vaid piisake piima ja võlad

    Rapla maakohtus lükkus täna Rapla Dairy pankrotiasi edasi, kuna viimasel hetkel lisandus kohtusse Talupidajate Keskliidu pankrotihagi Rapla Dairy vastu 6,3 miljoni kroonise nõudega. Järgmine kord on Rapla Dairy pankrotiasi kohtus arutlusel 3. jaanuaril.
    Talupidajate Keskliidu vahendusel on Rapla Dairy vastu nõuded koondanud 113 piimatootjat ning neid lisandub kogu aeg. 113 piimatootja võlanõude suurus on kokku 6,3 miljonit.
    Rapla Dairy ajutine pankrotihaldur Peeter Allikvere ütles, et ettevõte on esialgsetel hinnangutel maksejõuetu. ?Rapla Dairy on praegu teravas maksevahendite defitsiidis, kuid kas ta on ka püsivalt maksejõuetu, selgub aasta lõpus pärast firma 11 kuu eelarve analüüsi,? rääkis Allikvere.
    Allikvere sõnul töötab ettevõte praegu väga väikses mahus, töödeldes ümber vaid umbes 15 tonni piima päevas. Neli aastat tagasi ehitatud Rapla Dairy tehase päevaseks piima töötlemise koguseks on tegelikult ette nähtud 300 tonni. Firma on võlgu ka töötajatele palgaraha ning on raskusi elektrienergia eest tasumisega.
    Novembri lõpus tuli Rapla Dairyst allkirjata teade, milles lubati nädala jooksul võtta ühendust kõikide kreeditoridega, et probleemid lahendada.
    Rapla tööinspektsiooni juhataja Milda Möldre ütles, et Rapla Dairyga seotud kaebusi on töövaidluskomisjonis arutlusel olnud, kuid mitte massiliselt. Töötajate osaliselt tasustavale puhkusele ehk nn sundpuhkusele saatmisest või koondamistest pole Rapla Dairy viimasel ajal tööinspektsioonile teatanud. Rapla Dairy on üks Rapla maakonna suurematest tööandjatest.
    Samuti pole Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) välja töötatud abistamisskeemi kohaselt lubatud piimaraha veel kätte saanud 10 Eesti suuremat ja paremat piimatootjat, kes kuuluvad Rapla Dairyga seotud ettevõtete ringi ning on seni olnud Rapla Dairy peamised toorainega varustajad.
    Skeemi kohaselt pidi MES laenama 25 miljonit krooni Tallinna Äripangale, kes omakorda pidi Lacto Agro grupilt ostma 10 suure piimatootja osad ning Lacto Agro pidi saadud raha eest kokku ostma piimatootjate nõuded Rapla Dairy vastu.
    Rahandusministri nõunik Alo Kelder ütles, et kuna Rapla Dairyga seotud tootjate abistamiseks loodud skeem näis olevat riigiabi andmise juhtum, mida saab anda vaid rahandusministeeriumi eriloal, oli MESil vaja see luba taotleda. Et MESi väljatöötatud abiskeem koosneb sisuliselt kahest etapist, oli MESil vaja luba mõlema etapi ellurakendamiseks.
    ?Rahandusministeerium ei näe probleemi, kui 25 miljonit krooni laenatakse sihtotstarbeliselt Tallinna Äripangale,? ütles Kelder. Skeemi kohaselt aga eeldatakse, et piimatootjate osad ostetakse mõne aja pärast Äripangalt tagasi ning kui seda tehakse madalama hinnaga, siis rakendub tagasiostmisel 30 protsendiline riigigarantii.
    ?Kui käiku läheb garantii, ei saa MES kogu raha tagasi ning see on meie hinnangul riigiabi,? rääkis Kelder. ?Et rakendada ka seda osa skeemist, peab MES saama rahandusministeeriumilt veel ühe loa, mida nad aga praegu veel taotlenud pole.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Andrus Alber: riigi kulud kasvavad üha, kus on püsivad tuluallikad?
Sõltumata sellest, kuidas Eesti majandusel on viimasel 5-6 aastal läinud, on riigieelarve ikka puudujäägiga. Kuidas sellest tsüklist välja saada, küsib FinanceEstonia juhatuse liige ja Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber.
Sõltumata sellest, kuidas Eesti majandusel on viimasel 5-6 aastal läinud, on riigieelarve ikka puudujäägiga. Kuidas sellest tsüklist välja saada, küsib FinanceEstonia juhatuse liige ja Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Tööl tekkinud vaimse tervise probleemi saab lugeda kutsehaiguseks
Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku üha keerukamate ja suurt vaimset pingutust nõudvate töödega, ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. Seega on nüüd töötajal võimalik nõuda hüvitist, kui vaimse tervise probleemi põhjustab töö.
Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku üha keerukamate ja suurt vaimset pingutust nõudvate töödega, ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. Seega on nüüd töötajal võimalik nõuda hüvitist, kui vaimse tervise probleemi põhjustab töö.

Olulisemad lood

Koduostjad hoiavad end languse ootuses tagasi
Novembris püsis kinnisvaraturul vaikelu: Tallinnas müüdi kortereid kolmandiku vähem kui aasta tagasi, ruutmeetri mediaanhind kuuga küll pisut langes, aga eelmisest aastast on ikka pea viiendiku kõrgem.
Novembris püsis kinnisvaraturul vaikelu: Tallinnas müüdi kortereid kolmandiku vähem kui aasta tagasi, ruutmeetri mediaanhind kuuga küll pisut langes, aga eelmisest aastast on ikka pea viiendiku kõrgem.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.