Rapla Dairyle on jäänud vaid piisake piima ja võlad

Rapla maakohtus lükkus täna Rapla Dairy pankrotiasi edasi, kuna viimasel hetkel lisandus kohtusse Talupidajate Keskliidu pankrotihagi Rapla Dairy vastu 6,3 miljoni kroonise nõudega. Järgmine kord on Rapla Dairy pankrotiasi kohtus arutlusel 3. jaanuaril.

Talupidajate Keskliidu vahendusel on Rapla Dairy vastu nõuded koondanud 113 piimatootjat ning neid lisandub kogu aeg. 113 piimatootja võlanõude suurus on kokku 6,3 miljonit.

Rapla Dairy ajutine pankrotihaldur Peeter Allikvere ütles, et ettevõte on esialgsetel hinnangutel maksejõuetu. ?Rapla Dairy on praegu teravas maksevahendite defitsiidis, kuid kas ta on ka püsivalt maksejõuetu, selgub aasta lõpus pärast firma 11 kuu eelarve analüüsi,? rääkis Allikvere.

Allikvere sõnul töötab ettevõte praegu väga väikses mahus, töödeldes ümber vaid umbes 15 tonni piima päevas. Neli aastat tagasi ehitatud Rapla Dairy tehase päevaseks piima töötlemise koguseks on tegelikult ette nähtud 300 tonni. Firma on võlgu ka töötajatele palgaraha ning on raskusi elektrienergia eest tasumisega.

Novembri lõpus tuli Rapla Dairyst allkirjata teade, milles lubati nädala jooksul võtta ühendust kõikide kreeditoridega, et probleemid lahendada.

Rapla tööinspektsiooni juhataja Milda Möldre ütles, et Rapla Dairyga seotud kaebusi on töövaidluskomisjonis arutlusel olnud, kuid mitte massiliselt. Töötajate osaliselt tasustavale puhkusele ehk nn sundpuhkusele saatmisest või koondamistest pole Rapla Dairy viimasel ajal tööinspektsioonile teatanud. Rapla Dairy on üks Rapla maakonna suurematest tööandjatest.

Samuti pole Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) välja töötatud abistamisskeemi kohaselt lubatud piimaraha veel kätte saanud 10 Eesti suuremat ja paremat piimatootjat, kes kuuluvad Rapla Dairyga seotud ettevõtete ringi ning on seni olnud Rapla Dairy peamised toorainega varustajad.

Skeemi kohaselt pidi MES laenama 25 miljonit krooni Tallinna Äripangale, kes omakorda pidi Lacto Agro grupilt ostma 10 suure piimatootja osad ning Lacto Agro pidi saadud raha eest kokku ostma piimatootjate nõuded Rapla Dairy vastu.

Rahandusministri nõunik Alo Kelder ütles, et kuna Rapla Dairyga seotud tootjate abistamiseks loodud skeem näis olevat riigiabi andmise juhtum, mida saab anda vaid rahandusministeeriumi eriloal, oli MESil vaja see luba taotleda. Et MESi väljatöötatud abiskeem koosneb sisuliselt kahest etapist, oli MESil vaja luba mõlema etapi ellurakendamiseks.

?Rahandusministeerium ei näe probleemi, kui 25 miljonit krooni laenatakse sihtotstarbeliselt Tallinna Äripangale,? ütles Kelder. Skeemi kohaselt aga eeldatakse, et piimatootjate osad ostetakse mõne aja pärast Äripangalt tagasi ning kui seda tehakse madalama hinnaga, siis rakendub tagasiostmisel 30 protsendiline riigigarantii.

?Kui käiku läheb garantii, ei saa MES kogu raha tagasi ning see on meie hinnangul riigiabi,? rääkis Kelder. ?Et rakendada ka seda osa skeemist, peab MES saama rahandusministeeriumilt veel ühe loa, mida nad aga praegu veel taotlenud pole.?