• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Terav konkurents nõuab tugevat brändi

    Ühinemisel Euroopa Liiduga on Eesti ettevõtjatel omamata tugevat brändi väga raske püsida konkurentsis ja müüa oma kaupa
    Konkurents Eestis majanduses teravneb iga päevaga. Ja see on alles algus, sest Eesti liigub suure kiirusega Euroopa Liidu suunal, mis toob omakorda kaasa uusi õigusakte. Osad neist kehtivad juba täna ja on kehtestanud turul karmimad mängureeglid. Edu saavutamiseks tuleb oma senine turunduspoliitika agressiivsemaks muuta, sest ellu jäävad need, kes suudavad müüa. Omamata tugevat brändi, on seda raske teha.
    Logo pole veel bränd, vaid üks vahenditest, mille kaudu edastatakse konkreetse brändi või kaubamärgi sisu. Ükski kaubamärk pole sünnihetkel veel selline tuntud bränd, nagu on täna Nokia, Coca-Cola või Microsoft. Samas on just tugev bränd see mis ettevõtet müüb ning tema turuväärtust suurendab. Me ei tea just eriti palju Coca-Colast, kui ettevõttest, küll aga on meil hea ettekujutus, mida kujutab endast ettevõtte toodang.
    Hästi müüva brändi sünniks vajalikuks eeltingimuseks on atraktiivse ja hästi meeldejääva logo olemasolu. Aina tugevnev konkurents lihatööstuses sundis Wõro Kommertsi oma turunduspoliitikat ümber hindama. Sellest johtuvalt analüüsisime vana logo kvaliteeti ning konkurentsivõimelisust ning leidsime, et ta on raskesti meeldejääv ja oma aja ära elanud.
    Vana logo võis sobida aastad tagasi tegevust alustanud väiksele ettevõttele, kuid mitte enam tänaseks Eesti üheks suurimaks lihatööstusettevõtteks kasvanud Wõro Kommertsile. Suureks kasvanud organisatsioon peab endale mingil hetkel teadvustama, et ei olda enam väike ettevõte. See nõuab aga jätkuvalt uut lähenemist.
    Lisaks kasutas näiteks üha rohkem koostööpartnereid ja kliente meist kõneldes Wõro Kommertsi lühemat varianti Wõro, mitte aga vanal logo olnud ettevõtte pikka nime. Teiseks oli logol olev sõna Kommerts oma aja ära elanud ning polnud enam nii atraktiivne, kui veel aastad tagasi. Kuna logo peab olema lihtne ja atraktiivne, siis kolmas põhjus peitubki selles, et meie vana logo oli liiga keeruline, värvikirev ja raskesti meeldejääv.
    Kui paljud lihatööstused kasutavad oma logodes punakaid toone, siis Wõro Kommertsi uue logo violetne värv on nende taustal uuem ja silmatorkavam.
    Logo ja sellega kaasnev korporatiivse identiteedi vahetamine on alati pikk, aega ? ja investeeringuid nõudev protsess. Näiteks kui osad ettevõtted saavad hakkama ligi miljoni - ja teised miljoni krooniga. Kolmandad kulutavad aga hoopiski 40 miljonit krooni.
    Veelgi enam läheb aega korraliku brändi loomiseks. Kuid võimalused on olemas kõigil. Seda kinnitab ka muu maailma kogemus. Näiteks kuigi maailma kümnest väärtuslikemast brändist ligi pooled kuuluvad telekommunikatsiooni ja IT-ettevõtetele, juhib edetabelit toiduainetetööstuse hiid Coca-Cola, kelle brändi väärtuseks on ajakirja Business Week andmetel 69,6 miljardit USA dollarit. Esikümnesse mahub veel teinegi toiduainetetööstuse tegija ? McDonalds, kellele kuulub kaheksas koht ja brändiväärtuseks hinnatakse 26, 4 miljardit dollarit. Eestis on erinevate küsitluste põhjal tuntumateks brändideks nimetatud Hansapanka, Kalevit, Sakut ja EMT-d. Nagu näitab praktika, pole tänasel infotehnoloogia ajastul võimalus läbi lüüa vaid telekommunikatsiooni ja IT-firmadel. Omad variandid on olemas kõigil ? ka toiduainetetööstuse ettevõtetel.
    Autor: Silver Ambos
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aktsiaturud on närvilised, peljatakse süngemat stsenaariumi
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Täna algas DelfinGroupi suuromanike aktsiate müük
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Mõõduvõtt Snellis: linna katse staadion Sifilt välja osta läks luhta Igamehe spordi eest ei taha enam kumbki maksta
Augustiõhtuid Snelli pargis on ilmestanud üle aia staadionile ronivad pallurid, sest tasuta igamehe spordi aeg vanalinna väljakul on ümber ning linnal spordiplatsi ära osta ka ei õnnestunud.
Augustiõhtuid Snelli pargis on ilmestanud üle aia staadionile ronivad pallurid, sest tasuta igamehe spordi aeg vanalinna väljakul on ümber ning linnal spordiplatsi ära osta ka ei õnnestunud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.