Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uksed lahti või pood kinni

    ?Mul on tähtis poliitiline missioon,? ütles Eduardo Amadeo, kui ta määrati Argentina suursaadikuks Washingtonis. ?Ma võin selgitada meie üleminekuperioodi.? Argentina ei vaja aga diplomaatide selgitusi. See ei vaja napi raha raiskamist kahtlase väärtusega diplomaatia peale, igatahes mitte siis, kui riigil pole agentuuri, mis aitaks Argentina ettevõtjatel kaupu välismaale müüa. Summa, mida Argentina oma diplomaatidele kulutab, on sama suur, kui Iirimaa kulud Ekspordiarendamise Agentuurile, mida Argentina pole kunagi vaevunud looma.
    Teiste diplomaatidega rääkimise asemel peaks Argentina suursaadik USAs rääkima USA supermarketitega, veendes nende juhatajaid Argentina kaupu ostma ja korraldades nende kohtumisi oma riigi väikeettevõtjatega. Ta ei tohiks kopeerida seda, mida on võimelised tegema Argentina president või välisminister. Diplomaatia on tähtis, kuid ekspordi arendamine, kaubamajade külastamine ja ostjatega rääkimine on veel tähtsamad. Euroopa toidukauplused on tulvil Iisraeli kaupadest, kuid kui sageli näevad ameeriklased Argentina loomaliha või teisi kaupu?
    Argentina majandus avanes viimastel aastatel märkimisväärselt, hoolimata rangetest vahetuskurssidest, mis muutsid ekspordi keeruliseks. Kogueksport kahekordistus aastatel 1991-2001 12 miljardilt USA dollarilt 25 miljardini, kusjuures tööstuseksport kasvas 3 miljardilt 8 miljardini.
    Numbrid jäid aga väga väikeseks. Argentina on sellise suurusega majanduse kohta hämmastavalt suletud. Eksport ei ületa 10 SKTst ja valmiskaup moodustab üksnes kolmandiku ekspordist. Brasiilia, mis on kaheksa korda suurem, ekspordib 12 oma toodangust ja 57 sellest on valmiskaup. T?iili ekspordib peaaegu 30 toodangust. Mõned Euroopa väikeriigid lähenevad 50 protsendile.
    Pole siis ime, et Argentina praegune kriis on nii karm. Majanduse see osa, mis suudab luua välisvõla tagasimaksmiseks vajalikke eksporditulusid, on liiga väike. Kui riik jõuab selleni, et kogu eksporditulu kulub riigivõla teenindamiseks ja ekspordisektori suurus on fikseeritud, pole enam millegagi importkaupade eest maksta. Seega kuivab import kokku ja majandus seiskub. Mida avatum on majandus, seda lihtsamalt saab seda lõksu vältida.
    Muidugi saavad kõik riigid lõpuks kriisist üle, aga küsimus on selles, mil moel. Argentina seisab nüüd silmitsi valikuga, mis on nii majanduslik kui poliitiline. Valitud arengutee määrab riigi tuleviku paljudeks aastateks. Seega on üllatav, et see valik ei ole poliitilise debati keskpunktiks praeguste presidendivalimiste kampaania ajal.
    Praegusest soost väljatulemiseks on kaks teed. Üks on vana mudel ? reaalpalkade ja tarbimise taastamine. Praeguse kriisi ahastavast vaatenurgast nähtuna tundub see mudel olevat unelm. Selle rakendamisel hakkab Argentina aga 3-5 aastaga välja nägema täpselt nagu riik, mida me oleme alati tundnud ? suuremas osas suletud majandus, mis jääb ohtlikult haavatavaks välistele vapustustele.
    Alternatiiv on selle unikaalse võimaluse kasutamine, mida praegune peeso väärtuse vähenemine pakub, lastes konkurentsivõime kasvul kesta piisavalt kaua, et nihutada ressursid ekspordisektorisse. Muidugi pärsib see reaalpalku ja tarbimist, kuna peesotulude tõusu kasutatakse ekspordisektori laiendamiseks, mitte vajalike investeeringute finantseerimiseks. See viib uute ettevõtete loomiseni ja olemasolevate ümberseadmestamiseni. Lõpuks viivad laiema ekspordisektori tulud reaalpalgad ja tarbimise üles.
    Lühidalt peab Argentina majandus avanema või riskeerima likvideerimisega. Poliitika võib sellele kaasa aidata. Ühiskondlike teenuste hinda külmutatuna hoides võidaks valitsus kahel rindel: inflatsiooni hoitaks kontrolli all ja muutunud stiimulid nihutaksid investeeringud sisemajandusest ekspordifirmadesse.
    Vana mudeliga tuleb kasum kiiremini, kuid pikaajalised mõjud on sünged, sest majandus jääb koormatuks samade probleemidega, millega see on vastamisi seisnud aastakümneid.
    Alternatiiv on tulevikku vaadata ja küsida, millist riiki argentiinlased tulevastele põlvedele tahavad pärandada. Vastuses sellele küsimusele ei tohiks olla kahtlust, v.a poliitikute mõtteis, kes keelduvad presidendivalimistest kaugemale mõtlemast.
    © Project Syndicate
    Autor: Alberto Alesina
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Aasia aktsiad taastuvad, turud ootavad õhtust Powelli kõnet
Aasia aktsiad taastusid kolmapäeval, kuna püsib lootus, et Hiina avab koroonast suletud majandust. Täna õhtul oodatakse Föderaalreservi esimehe Jerome Powelli kõne, millest oodatakse vihjeid, mis saab edasi intressimääradega.
Aasia aktsiad taastusid kolmapäeval, kuna püsib lootus, et Hiina avab koroonast suletud majandust. Täna õhtul oodatakse Föderaalreservi esimehe Jerome Powelli kõne, millest oodatakse vihjeid, mis saab edasi intressimääradega.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Olulisemad lood

Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.