Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti iga elanik joob aastas 45 pudelit viina
EKI teostatud uuringu "Alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika" andmeil tarbiti Eestis mullu 9,4 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta. See näitaja sisaldab ka salaalkoholi hinnangulist kogust (umbes liiter) ning turistide poolt ostetud alkoholikogust, mis moodustab 0,6 liitrit eestimaalase tarbitud absoluutalkoholi hulgast.
Jookidest armastavad Eesti tarbijad enim õlut (arvestuslik kogus 3,82 liitrit absoluutalkoholi) ja viina (arvestuslik kogus 3,24 liitrit absoluutalkoholi).Uuringu kohaselt tarbib umbes 80 protsenti Eesti täiskasvanud elanikest alkoholi.
Elanikkonda konkreetsete gruppidena vaadates näitab uuring, et viina joovad rohkem mehed, 50-64- aastased inimesed, Kirde- ja Lõuna-Eesti elanikud, madalama haridustasemega elanikud. Viskit, konjakit, rummi, d?inni ja likööri eelistavad enim mehed, kõrgema haridustasemega elanikud, Tallinna elanikud. Veini armastavad naised ja nooremad alkoholitarbijad ning õllesõprade hulgas on enim mehi ja noori.
EKI direktori Marje Josingu sõnul on Eestis suundumus alkoholi tarbimise suurenemisele - põhjusteks muu hulgas nii sissetulekute tõus kui ka vähe alternatiive vaba aja veetmiseks. "Alkoholi tarbimiselt Eestit ületavad paljud riigid - näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa - on klassikalised veinimaad," tõdes ta. ?Eestis on väga suur osakaal kangel alkoholil. See on iseloomulik rohkem slaavi kultuuriruumile.?
Josing lausus, et alkoholi jaemüüki Eestis võib nimetada väga liberaalseks. Ainuüksi Tallinnas on üle 700 kaupluse, mil olemas alkoholi müügilitsents. Pealinna toitlustusasutustest on rohkem kui 900 õigus müüa alkoholi. Uuring näitab, et kahte-kolme sorti vorsti või leiba müüvad väikekauplused pakuvad enam kui 40 nimetust viina.
Josingu sõnul näitas EKI küsitlus, et Eesti inimesed on väga huvitatud sellest, et parlament võtaks vastu riigi alkoholipoliitikat määratleva dokumendi. "Tahaksin rõhutada, et enne valimisi võiksid parteid võtta näopiltide levitamise asemel konkreetse seisukoha sellest suhtes, mis inimesi mõjutab - näiteks alkoholipoliitika." lisas ta.
Samuti märkis Josing, et praegusest alkoholitarbimisest ühest küljest võidavad küll tootjad ning riigieelarvesse laekub aktsiis, kuid teisest küljest oleme silmitsi sotsiaalprobleemidega: ?Riigi ülesanne on tasakaalu hoida, et ei teenitaks millegi arvelt.?