Jätke jäljed Pandivere lumele

Mägine Lääne-Virumaa pakub suusa- ja muidu matkadeks ohtralt võimalusi, põnevaid mõisaid ja muid vaatamisväärsusi on Pandivere küngaste vahel ohtralt.

Peaaegu kogu maakonda hõlmava Pandivere kõrgustiku mõju on tunda juba Loobu?Tapa tee ääres: vasakule jäävad Uku mäed, kuni 25 meetri kõrgune sügavate lohkudega mõhnastik; paremale ooside ja küngastega Ohepalu looduskaitseala. Laagriplats on maanteelähedase Kõverjärve ääres, piki vallseljakut minevat maakonnapiiri kulgeb mõnus matkatee Mõndaverest Tapa lähistele. Vohnja ja Kadrina vahel asuvad dekoratiivsed (avanevad Viitna?Kadrina teelt) Kallukse mäed küünivad 113 meetrini üle merepinna (üm), kuid Pandiveres pole see veel mingi näitaja.

Kandi huvitavaim ala on kindlasti Kadrinast lõunasse, Tapa ja Assamalla teede vahele jääv kõrgete järsunõlvaliste ooside ja sügavate aukudega Neeruti maastikukaitseala. Siin on viis järve, teeristile jääva Eesjärve ääres on laagriplats ja lõkkekohad, vastaskaldal aga Sadula- ja Linnusemägi laululavaga. Neeruti kõrgeim punkt on Nuuskaugumägi (126 m üm), piki oosiahelikku saab matkata üle Saksi tee Pariisi spordibaasi, kus ettetellimisel saab nii toitlustust kui ka öömaja. Neeruti mõis ja allikatiikidega park on praegu paraku omanikuta ja lagunemas.

Vaadanud üle Kadrina?Assamalla tee äärde jäävad võimsad Jõepere allikad, Fr. R. Kreutzwaldi sünnikoha ja kauni Lasila mõisa, kus elas ja töötas maailmakuulus loodusteadlane K. E. von Baer, võib pöörduda tagasi lääne poole, ooside joonele.

Nüüd oleme jõudnud Võhmetu-Lemmküla kaitsealale, kus lisaks oosidele on 12 ajutist karstijärve. Kaitseala krooniks on üks Eesti ilusamaid ja huviväärsemaid paiku ? Porkuni. Kõrgete kallaste vahel asub kristallselge vee ja ujuvate saartega kalarikas järv, siit on nime saanud ka järvest algav Valgejõgi. Poolsaarel troonivad kaunis mõisa härrastemaja (1874) ja stiilne kurtide kooli õppehoone aastast 1955, läheduses asub 15. sajandi piiskopilinnuse säilinud väravatorn, kus nüüd asub paemuuseum. Hooneid ümbritsevad paeskulptuurid, säilinud on palju paest mõisahooneid. Järve idakaldal on laagri- ja spordiplatsid, suvel supelrand ja paadilaenutus.

Samal joonel, Väike-Maarjast veidi edelas asuv Ebavere mägi on oma 146 meetriga Pandiveres ja kogu Põhja-Eestis kõrguselt kolmas. Nõlvadele on rajatud mitu suusa- ja matkarada, tipul asuv torn vajab aga remonti ja metsast väljaraiumist. Siit tasub põigata veidi lääne poole jäävatesse Vao ja Kiltsi mõisa. Vaol on restaureeritud omapärane tornlinnus, 14. sajandil kindlustatud vasallielamu, kus paiknev muuseum tutvustab linnuse ja 18. sajandil ehitatud Vao mõisaansambli ajalugu (säilinud on kõik hooned peale härrastemaja). Vaost vaid kolm kilomeetrit lõuna pool asub 1790. aastal ehitatud Kiltsi mõis, kus praegu on kool. Mõis kuulus tuntud meresõitjale Adam Johann von Krusensternile, kes koostas siin oma Lõunamere atlase.

Vaid neli kilomeetrit Ebavere teeristist lõunas, Tartu tee ääres asub unikaalne seitsmest sügavast väga selge veega järvest koosnev kaitsealune Äntu järvistu. Neist suurim on rohekassinise veega Sinijärv, mille kaldal on telkimisplats, supluskoht on aga valge veega Valgejärve ääres. Suvel soovitan kõigil siia snorgeldama ja Eesti kalastikuga tutvuma tulla. Praegu aga võite astuda parklast algavale 5,8 km pikkusele looduse õpperajale, mis viib jõgedevahelisele kõrgele Punamäele (ikka sama oosiaheliku osa), kus 1.?13. sajandini asus piirkonna keskne linnus Agelinde. Ideaalset looduslikku kaitset pakkuva muinaslinnuse kolm osa oli eraldatud kraavide ja vallidega.

Veel seitse kilomeetrit Tartu pool, Rakke aleviku lõunaserval kerkib kauni parkmetsaga kaetud Rakke mägi 133 meetrini. Ka siin oli kunagi linnus ja püha hiis, nüüd aga lihtsalt head suusarajad. Sama joont jätkates jõuate Jõgevamaale, Endla raba kohal kõrguvale avarale Kärde mäele, kust saab tõesti pika liu. Samas asub algse välimuse säilitanud rahumajake, kus 1661. aastal sõlmiti Rootsi-Vene rahuleping. Veel kagu pool algab Vooremaa, aga sellest juba edaspidi.

Rakkest viis kilomeetrit lõuna pool pöördume itta ja suundume Pandivere tipule 166 meetri kõrgusele Emumäele. Sellest kõrgemaid kohti leidub Eestis vaid Otepää ja Haanja kõrgustikul. Mäetipul on kena vaatetorn ja mõnus kännumajake. Piki oosi loode poole matkates möödute liurenniga kultusekivist ja Salla mõisast. Ka Tammikul on avarad mäeküljed.

Simuna kaudu ida poole sõites jõuame Laekvere ja Roela teede vahel asuvale väikesele ja vähetuntud Kellavere maastikukaitsealale, kus asub Pandivere teine tipp, 156 meetri kõrgune Kellavere mägi. Soovijad saavad siit põigata väärtuslikku Muuga mõisa ja Eduard Vilde lapsepõlvekodu kaema, hea ajastuse korral saate kuulsas Muuga tuulikus keha kinnitada.

Järgmine huvitav matkaala algab Roelast. Siinne paisjärve kaldal paiknev mõis kuulus tuntud maadeuurijale admiral Ferdinand von Wrangelile. Pilkupüüdev ligi 20 km pikkune Kulina oos kulgeb algul piki Tartu?Rakvere maanteed ning edasi Mõdrikule, kus on samuti mõis ja ainulaadne täkusammas. Teel näete Voore mõisa, Kantküla mägesid ning Udu- ja Mustjärve.

Rakverest ida poole jääv ala on huviväärsusterohke ja kauni loodusega. Viru-Jaagupist Põlulasse suunduva tee ääres on Saueaugu ja Nurkse linnamägi, viimase lähedal Varesmägi. Edasi pakuvad huvi Ulvi mõis, võimas Lavi allikas ja Männikvälja mäed. Siin Võlumäe-Linnamäe maastikukaitsealal asub ka Põhja-Eesti ilmselt parim suusa- ja puhkekeskus Mõedaku. Kohale saab Sõmeru?Vaeküla (seal asub suur mõisahoone heas korras pargiga)?Ulvi teelt, ca 9 km Peterburi maanteelt. Lisaks headel valgustatud radadel suusatamisele saab siin ööbida, süüa, saunas käia ja pidutseda.

Kes veel endale sobivat paika ei leidnud, võib sõita Viru-Kabala kaudu Ida-Virumaa piirile, imekauni Uljaste järve kaldal kõrguvale järsunõlvalisele Uljaste oosile, mille põhjaosa katab parkmets. Muidugi on head suusakeskused linnaservades, näiteks Rakvere tammikus ja Vallimäel, Tapal Männikumäel, Tamsalus.

Autor: Jaan Masing