Jõulunädal võib teha figuurile karuteene

Jõulud kipuvad olema üldrahvalik ülesöömise aeg, sestap tasub perenaistel sel ajal panna lauale väherasvaseid roogi ja sööjatel piirduda mõistlike kogustega.

Eesti Toitumisteaduse Seltsi president Mai Maser ütleb, et pimedal ajal on ainevahetus aeglane, mis on üleliigsete kilode lisandumist soodustav asjaolu. Kaalujälgijate hulgas tuntud võte on eelnevatel päevadel enne pidulauda istumist vähem süüa, sest siis võib endale rohkem lubada. ?Ka siis, kui planeerida järgmisteks päevadeks vähekalorilised söögikorrad, ei saa midagi hullu juhtuda,? ütleb Kaalujälgijate programmijuht Kaja Torm. ?Üks jõulusöök ei tee veel kedagi paksuks, küll aga võib mõnigi liigkilo juurde tulla aastavahetusnädalaga, kui üks pidu järgneb teisele.?

Karuteene võib teha ka komme jõuluaegseteks puhkepäevadeks koju hunnikute viisi head-paremat varuda. Ülejäägid tuleb ära tarbida järgmistel päevadel. See tähendab mitut pikka päeva külmkapi vahet käimist, et sealt singirulle, täidetud mune ja muid rasvarikkaid hõrgutisi ampsata.

Torm soovitab jõuluõhtuks koju vähem toitu varuda, et ei peaks hiljem jääkidega maadlema. Parem võiks valmistada piduliku kahe- või kolmekäigulise jõuluroa sellises koguses, mille seltskond ühe õhtu jooksul ära sööb. Soolased ja magusad suupisted sinna kõrvale võiks hoopis ära jätta. ?Pereliikmete tervisele on hoopis kasulikum, kui järgmistel vabadel päevadel süüa värskelt valmistatud sooja toitu, mitte järelejäänud singi- ja koogilõigukesi,? kinnitab Torm.

Paljusid jõulutoite on võimalik vähem rasvasemalt valmistada või lahjematega asendada, ilma et jõulumeeleolu ja -hõng saaks kannatada. Näiteks konkureerib oskuslikult rasvata küpsetatud veiseliha maitse ja lõhna poolest täiesti edukalt rasvase seapraega.

Kaalujälgijates 34 kilost vabanenud raamatupidaja Eha Kallavus ütleb, et pole veel otsustanud, kas paneb jõululauale sea- või veiseprae, aga kindlasti on see puhas tailiha ilma väiksemagi pekiribata.

Palju peidetud rasva leidub verivorstides. Kuna verivorstide särinata on raske jõule ette kujutada, soovitab Maser valida peenikesed või väikesed vorstikesed.

Maser soovitab pärast söömise lõpetamist söögi laualt ära viia: ?Kui jäädakse laua ümber istuma, siis ei lõpetata tavaliselt enne, kui vaagnad ja kausid on tühjad,? põhjendab ta.

Rõhku tuleks panna juurviljale pühadelaual, mida saab valmistada tavapärasest erineval viisil. Kõige tervislikumad on ilma loomse rasvata valmistatud, näiteks hautatud ja keedetud juur- ja köögiviljad. ?Mina valmistan hapukapsaid vähese taimse õliga. Lisan sibulat, porgandit ja puljongikuubiku ning keedan nagu tavaliselt,? ütleb Kallavus.

Jõuluvana tulekuni võiks maiustada näiteks puuviljadega. Maseri sõnul on jõulud ideaalne aeg näidata oma puuviljade serveerimise oskust. Puuviljade sättimine liudadele on just paras ajaviide lastele selleks ajaks, kui isa päkapikkudega juttu ajab.

Selleks, et mitte niigi täis kõhtu üle koormata, võiks magustoidulaualt ära jätta rasvased pirukad, kreemitordi, kringli, viini saiakesed. Kallavus teeb jõuluks mõnda harjumuspärast kooki oma retsepti järgi, näiteks maitsestamata jogurti, peti, jahu ja lahja margariiniga õunakooki. Ahjuvormi ei määri ta margariiniga, vaid paneb koogi alla küpsetuspaberi. ?Kindlasti panen ka kommid lauale, sest ega ma ise ei pea sealt ju võtma!? lisab Kallavus.

Autor: Eha Laanepere