• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Philips alustas hõõglampidega

    Philipsi ajalugu sai alguse ülemöödunud sajandi lõpus, kui Gerald Philips asutas 1891. aastal Hollandis Eindhovenis oma firma. Firma põhitegevuseks oli hõõglampide ja muude elektritoodete valmistamine.
    Kompanii keskendus esmalt lampide valmistamisele ja juba 20. sajandi vahetuseks oli ta üks suuremaid lampide tootjaid omal alal Euroopas.
    Enne Esimest maailmasõda lõi firma enda uuringute laboratooriumi füüsikalisteks ja keemilisteks katseteks, et aidata kaasa tootearendusele.
    Firma ei piirdunud vaid Hollandiga. Turustuskompaniid olid USAs ja Prantsusmaal loodud juba enne Esimest maailmasõda ja hiljem laienemine jätkus.
    Peagi hakkas Philips oma leiutisi kaitsma patentidega. Nimelt tegeles Philips x-kiirte uurimisega ja raadiovastuvõtjatega. Uutes valdkondades tegutsemine pani aluse ka toodete diversifitseerimisele. 1918. aastal tutvustas ettevõte esimest röntgenitoru. Televisiooniga hakkas ettevõte esimesi katsetusi tegema 1925. aastal, raadiote tootmist alustati 1927. aastal. 1984. aastal oli Philips tootnud üle maailma juba 100 miljonit televiisorit.
    Philips jätkas toodete sortimendi laiendamist ja 1939. aastal toodi paljude meeste rõõmuks turule firma esimene elektriline habemeajamismasin. Töötajate arv oli selleks ajaks kasvanud juba 45 000ni. 1995. aastal toodeti 300 miljonit Philishave?i habemeajamismasinat.
    Praeguseks on ettevõtte tegevus jaotatud viide divisjoni: tarbeelektroonika, kodumasinad ja hooldusvahendid, valgustusseadmed, meditsiinisüsteemid ja pooljuhid.
    Kokku töötab kompaniis, mille käive oli möödunud aastal 32,3 miljardit eurot (492 mld krooni), üle maailma 184 000 inimest.
    Ettevõte toodab enda sõnul kokku 60 valdkonda kuuluvat toodet. Valgusseadmete osas ollakse esimesel kohal nii Euroopas kui ka maailmas. Oma kodulehel ütleb Philips, et näiteks sellel suvel toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlustel Jaapanis/Lõuna-Koreas kasutati nende valgustusdivisjoni tooteid seitsmel staadionil kümnest.
    Number 1 on Philips maailmas veel habemeajamismasinate, CD-kirjutajate ja -moodulite, suurte vedelkristallkuvarite (LCD) ja ka mobiiltelefonide LCD-ekraanide valdkonnas.
    Ettevõtte käibest üle kolmandiku tuli 2001. aastal tarbeelektroonikast (TVd, CD-mängijad jne). Valgustusseadmed andsid pea 16 käibest. Ligemale 15 käibest tuli meditsiinisüsteemidest, pooljuhid andsid pea 14 protsenti kogukäibest. Kui 2000. aastal saadi kahjumit vaid muudest tegevustest, siis 2001. aastal olid plussis vaid valgustusega ja kodumasinatega seotud divisjonid. Need kaks divisjoni andsid kokku 7,3 miljardi euro (111 mld krooni) suuruse käibe juures 0,96 mld eurot (14,6 mld krooni) kasumit. Teistest divisjonidest kogunes 25 mld euro suuruse (381 mld krooni) käibe juures 2,3 mld eurot (35 mld krooni) kahjumit.
    Philipsi aktsiad on noteeritud Amsterdami, Londoni, New Yorgi, Frankfurdi ja veel mõnel börsil.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karuturud hakkavad ilmet võtma üle maailma
Maailma finantsturud näivad üha enam hädas olevat. Suurimad indeksid ja turud on juba kas jõudnud karuturule või vaatavad karuga tõtt. Esmaspäeval jõudis karuturule ka Wall Streeti üks tuntumaid ja vanemaid indekseid, Dow Jones Industrial Average.
Maailma finantsturud näivad üha enam hädas olevat. Suurimad indeksid ja turud on juba kas jõudnud karuturule või vaatavad karuga tõtt. Esmaspäeval jõudis karuturule ka Wall Streeti üks tuntumaid ja vanemaid indekseid, Dow Jones Industrial Average.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Karuturud hakkavad ilmet võtma üle maailma
Maailma finantsturud näivad üha enam hädas olevat. Suurimad indeksid ja turud on juba kas jõudnud karuturule või vaatavad karuga tõtt. Esmaspäeval jõudis karuturule ka Wall Streeti üks tuntumaid ja vanemaid indekseid, Dow Jones Industrial Average.
Maailma finantsturud näivad üha enam hädas olevat. Suurimad indeksid ja turud on juba kas jõudnud karuturule või vaatavad karuga tõtt. Esmaspäeval jõudis karuturule ka Wall Streeti üks tuntumaid ja vanemaid indekseid, Dow Jones Industrial Average.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Eesti betoonitootja müüakse Saksa firmale
Saksamaa ehitusmaterjalide kontsern Schwenk ostab Eesti betoonitootja AS Betoonimeister enamusosaluse.
Saksamaa ehitusmaterjalide kontsern Schwenk ostab Eesti betoonitootja AS Betoonimeister enamusosaluse.
Uus seadus vähendas välismaise tippspetsialisti palganõuet
Tänavu mai lõpus jõustus välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus, millega võeti vastu mitu olulist muudatust seni kehtinud regulatsioonides, kirjutas vandeadvokaat ja advokaadibüroo Tark partner Allar Aru Äripäeva teabevara “Õigusuudiste” rubriigis.
Tänavu mai lõpus jõustus välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seadus, millega võeti vastu mitu olulist muudatust seni kehtinud regulatsioonides, kirjutas vandeadvokaat ja advokaadibüroo Tark partner Allar Aru Äripäeva teabevara “Õigusuudiste” rubriigis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.