Philips alustas hõõglampidega

Philipsi ajalugu sai alguse ülemöödunud sajandi lõpus, kui Gerald Philips asutas 1891. aastal Hollandis Eindhovenis oma firma. Firma põhitegevuseks oli hõõglampide ja muude elektritoodete valmistamine.

Kompanii keskendus esmalt lampide valmistamisele ja juba 20. sajandi vahetuseks oli ta üks suuremaid lampide tootjaid omal alal Euroopas.

Enne Esimest maailmasõda lõi firma enda uuringute laboratooriumi füüsikalisteks ja keemilisteks katseteks, et aidata kaasa tootearendusele.

Firma ei piirdunud vaid Hollandiga. Turustuskompaniid olid USAs ja Prantsusmaal loodud juba enne Esimest maailmasõda ja hiljem laienemine jätkus.

Peagi hakkas Philips oma leiutisi kaitsma patentidega. Nimelt tegeles Philips x-kiirte uurimisega ja raadiovastuvõtjatega. Uutes valdkondades tegutsemine pani aluse ka toodete diversifitseerimisele. 1918. aastal tutvustas ettevõte esimest röntgenitoru. Televisiooniga hakkas ettevõte esimesi katsetusi tegema 1925. aastal, raadiote tootmist alustati 1927. aastal. 1984. aastal oli Philips tootnud üle maailma juba 100 miljonit televiisorit.

Philips jätkas toodete sortimendi laiendamist ja 1939. aastal toodi paljude meeste rõõmuks turule firma esimene elektriline habemeajamismasin. Töötajate arv oli selleks ajaks kasvanud juba 45 000ni. 1995. aastal toodeti 300 miljonit Philishave?i habemeajamismasinat.

Praeguseks on ettevõtte tegevus jaotatud viide divisjoni: tarbeelektroonika, kodumasinad ja hooldusvahendid, valgustusseadmed, meditsiinisüsteemid ja pooljuhid.

Kokku töötab kompaniis, mille käive oli möödunud aastal 32,3 miljardit eurot (492 mld krooni), üle maailma 184 000 inimest.

Ettevõte toodab enda sõnul kokku 60 valdkonda kuuluvat toodet. Valgusseadmete osas ollakse esimesel kohal nii Euroopas kui ka maailmas. Oma kodulehel ütleb Philips, et näiteks sellel suvel toimunud jalgpalli maailmameistrivõistlustel Jaapanis/Lõuna-Koreas kasutati nende valgustusdivisjoni tooteid seitsmel staadionil kümnest.

Number 1 on Philips maailmas veel habemeajamismasinate, CD-kirjutajate ja -moodulite, suurte vedelkristallkuvarite (LCD) ja ka mobiiltelefonide LCD-ekraanide valdkonnas.

Ettevõtte käibest üle kolmandiku tuli 2001. aastal tarbeelektroonikast (TVd, CD-mängijad jne). Valgustusseadmed andsid pea 16 käibest. Ligemale 15 käibest tuli meditsiinisüsteemidest, pooljuhid andsid pea 14 protsenti kogukäibest. Kui 2000. aastal saadi kahjumit vaid muudest tegevustest, siis 2001. aastal olid plussis vaid valgustusega ja kodumasinatega seotud divisjonid. Need kaks divisjoni andsid kokku 7,3 miljardi euro (111 mld krooni) suuruse käibe juures 0,96 mld eurot (14,6 mld krooni) kasumit. Teistest divisjonidest kogunes 25 mld euro suuruse (381 mld krooni) käibe juures 2,3 mld eurot (35 mld krooni) kahjumit.

Philipsi aktsiad on noteeritud Amsterdami, Londoni, New Yorgi, Frankfurdi ja veel mõnel börsil.