• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kellameister peab töiseid jõule

    Kui keegi kella ei hooldaks, võiks juhtuda nii nagu jõululaupäeval Toomkirikus mõned aastad tagasi. Kus nahast rihm, mis ühendas kellatila kellaga, oli nii läbi kulunud, et tila kella küljest kolinal alla kukkus. Hea, et kirikumees alla ei jäänud, sest Toomkiriku ühe kella tila kaalub umbes 50 kilo.
    ?Tavaliselt moodustab tila 4 kella kaalust,? teab Toomas Mäeväli.
    Temaga kohtumisele minnes ootan soliidset hallpead. Umbes Vootele Terneli sarnast, kes mõned aastad tagasi habeme lehvides Riigikogu ees piketeeris ning eelmise vabariigi ajal Krulli tehases oli ise kirikukelli aidanud valada.
    Kuid Toomas Mäeväli on noor mees. Pärit pastori perekonnast. Tema põhiamet on orelite parandamine. Kellahoolduse alal Toomasel kolleegid peaaegu puuduvad ja igale poole teda ei jätku. Nii säilib oht, et Eesti kirikutesse tuleb mõraseid kelli juurde.
    Millist häält teeb üks mõrane kirikukell?
    ?Panni häält,? teab Toomas. ?Pea pooltes tornides on kellad lõhki.?
    Need mõrased kellad tekivad Mäeväli jutu järgi nii, et nahkrihm, mis kellatila hoiab, venib välja ja siis lööb tila kella valesse kohta.
    Nagu tahab hooldamist tavaline kell, tahab sättimist ka kirikukell. Toomas nimetab seda määrimistööks. Et kella tilaga ühendav nahkrihm ikka õige pikkusega oleks ja vastu peaks.
    Peale kirikukellade tunneb Toomas ka kirikute ajanäitajaid. Üks tema jõulude-eelse aja suurimaid töid oli Toomiriku ajanäitaja kordasaamine.
    Sellel kellal on vaid tunniosuti. Elektroonika ja lahkete annetajate toel, kelle ring ulatub valitsusest Coca-Colani, peaks ta jõululaupäevaks tööle hakkama.
    Eesti suurim kirikukell helistamise, mitte ajanäitamise mõttes asub Toomase jutu järgi aga Toompeal Nevski katedraalis. Kaalub 15 tonni, läbimõõt 3 meetrit.
    Sellele järgneb Oleviste kiriku kell. Kingitud tsaar Nikolai 1. poolt. Lehtri läbimõõt 2 meetrit, kaalub üle 10 tonni.
    Oleviste kiriku kella löömiseks läheks vaja 6-7 meest, räägib Toomas. Nii et üks vahetus lööb kella ja teine puhkab. Kui köiest lahti ei lase, veab kell lööja maast lahti.
    Suurele kirikukellale, mida kahele poole kiigutatakse, tuleb löömise ajal taha ränk jõud. Just sellepärast pidi kirikutornid ehitama väga tugevad. Kui vertikaalselt vajutab suur kirikukell torni oma 10 tonni kaaluga, siis kahele poole liikudes raputab ta torni 30 tonni jõuga.
    Eesti kõige levinum kirikukella mõõt ulatub 60 cm ühe meetrini. Seega maakirikute tornid suurt ei värise, sest nendes liigutatakse kellatila, mitte kella ennast.
    Eesti inimesele meeldib Mäeväli jutu järgi selline aeglane löömine, kus tila lüüakse vastu kella, 2-5 sekundit löögi vahet. Kui kell ise liigub kahele poole, tekib selline ärevalt mõjuv kooskõla.
    Juba umbes kolmandikus kirikutes lööb inimese asemel kella elekter, sest Liblesid jääb üha vähemaks. Kuid nagu Toomas ütleb, pole sellisel kellalöömisel isikupära.
    Sõdades on hinnatud materjaliks nii kellade pronks kui orelite tinaviled. Saksamaal vahetatakse praegu paljusid teraskelli taas pronkskellade vastu. Nõnda heliseb nn humanitaarabina saadud teraskelli ka Eesti kirikutornides.
    Üldse on kirikute kellad omaette teadus. Neist peetakse konverentse ning kirjutatakse uurimusi nii füüsikalises, akustilises, insenerlikus kui ajaloolises plaanis.
    Tartu füüsik Agu Vissel on 80ndate keskpaigast tänaseni uurinud 30 Lõuna-Eesti kiriku kella häälesepektreid. ?Kui teaduslikust aspektist võtta, on kirikukell ääretult põnev.?
    Vissel räägib, et kella muudab põnevaks heli, mis pole analüütiliselt ette rehkendatav. Erinevalt kasvõi viiulikeeltest, mille puhul on üsna täpselt teda, milline hääl tulema peab.
    ?Häälespekter on meistritel välja sõelutud katse-eksituse meetodil.?
    Nõnda siis Vissel lindistas ja mõõtis, et kui palju erinevaid hääli võib ühest kellalöögist eristada. Ta on sel teemal kirjutanud artikleid ja pidanud ettekandeid.
    Küsimusele, kas Eestis võiks keegi veel kella valamisega hakkama saada, vastab Vissel: ?Selline ämbrisuurune kell oleks tipi poiste laboritöö, tahab ainult julgust ja pealehakkamist.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Aktsiaturud on närvilised, peljatakse süngemat stsenaariumi
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Täna algas DelfinGroupi suuromanike aktsiate müük
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Tänasest saavad investorid Nasdaq Riga börsil teha ostupakkumisi neile DelfinGroupi aktsiaile, mida kaks suuromanikku müüvad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Taani: Nord Stream 2 gaasitoru lekib ohtlikult
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Taani energiajärelvalve teatel lekib Läänemere põhjas olev gaasitoru Nord Stream 2 ohtlikult; lekke kohas on välja kuulutatud meresõidu keelutsoon.
Mõõduvõtt Snellis: linna katse staadion Sifilt välja osta läks luhta Igamehe spordi eest ei taha enam kumbki maksta
Augustiõhtuid Snelli pargis on ilmestanud üle aia staadionile ronivad pallurid, sest tasuta igamehe spordi aeg vanalinna väljakul on ümber ning linnal spordiplatsi ära osta ka ei õnnestunud.
Augustiõhtuid Snelli pargis on ilmestanud üle aia staadionile ronivad pallurid, sest tasuta igamehe spordi aeg vanalinna väljakul on ümber ning linnal spordiplatsi ära osta ka ei õnnestunud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.