• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kellameister peab töiseid jõule

    Kui keegi kella ei hooldaks, võiks juhtuda nii nagu jõululaupäeval Toomkirikus mõned aastad tagasi. Kus nahast rihm, mis ühendas kellatila kellaga, oli nii läbi kulunud, et tila kella küljest kolinal alla kukkus. Hea, et kirikumees alla ei jäänud, sest Toomkiriku ühe kella tila kaalub umbes 50 kilo.
    ?Tavaliselt moodustab tila 4 kella kaalust,? teab Toomas Mäeväli.
    Temaga kohtumisele minnes ootan soliidset hallpead. Umbes Vootele Terneli sarnast, kes mõned aastad tagasi habeme lehvides Riigikogu ees piketeeris ning eelmise vabariigi ajal Krulli tehases oli ise kirikukelli aidanud valada.
    Kuid Toomas Mäeväli on noor mees. Pärit pastori perekonnast. Tema põhiamet on orelite parandamine. Kellahoolduse alal Toomasel kolleegid peaaegu puuduvad ja igale poole teda ei jätku. Nii säilib oht, et Eesti kirikutesse tuleb mõraseid kelli juurde.
    Millist häält teeb üks mõrane kirikukell?
    ?Panni häält,? teab Toomas. ?Pea pooltes tornides on kellad lõhki.?
    Need mõrased kellad tekivad Mäeväli jutu järgi nii, et nahkrihm, mis kellatila hoiab, venib välja ja siis lööb tila kella valesse kohta.
    Nagu tahab hooldamist tavaline kell, tahab sättimist ka kirikukell. Toomas nimetab seda määrimistööks. Et kella tilaga ühendav nahkrihm ikka õige pikkusega oleks ja vastu peaks.
    Peale kirikukellade tunneb Toomas ka kirikute ajanäitajaid. Üks tema jõulude-eelse aja suurimaid töid oli Toomiriku ajanäitaja kordasaamine.
    Sellel kellal on vaid tunniosuti. Elektroonika ja lahkete annetajate toel, kelle ring ulatub valitsusest Coca-Colani, peaks ta jõululaupäevaks tööle hakkama.
    Eesti suurim kirikukell helistamise, mitte ajanäitamise mõttes asub Toomase jutu järgi aga Toompeal Nevski katedraalis. Kaalub 15 tonni, läbimõõt 3 meetrit.
    Sellele järgneb Oleviste kiriku kell. Kingitud tsaar Nikolai 1. poolt. Lehtri läbimõõt 2 meetrit, kaalub üle 10 tonni.
    Oleviste kiriku kella löömiseks läheks vaja 6-7 meest, räägib Toomas. Nii et üks vahetus lööb kella ja teine puhkab. Kui köiest lahti ei lase, veab kell lööja maast lahti.
    Suurele kirikukellale, mida kahele poole kiigutatakse, tuleb löömise ajal taha ränk jõud. Just sellepärast pidi kirikutornid ehitama väga tugevad. Kui vertikaalselt vajutab suur kirikukell torni oma 10 tonni kaaluga, siis kahele poole liikudes raputab ta torni 30 tonni jõuga.
    Eesti kõige levinum kirikukella mõõt ulatub 60 cm ühe meetrini. Seega maakirikute tornid suurt ei värise, sest nendes liigutatakse kellatila, mitte kella ennast.
    Eesti inimesele meeldib Mäeväli jutu järgi selline aeglane löömine, kus tila lüüakse vastu kella, 2-5 sekundit löögi vahet. Kui kell ise liigub kahele poole, tekib selline ärevalt mõjuv kooskõla.
    Juba umbes kolmandikus kirikutes lööb inimese asemel kella elekter, sest Liblesid jääb üha vähemaks. Kuid nagu Toomas ütleb, pole sellisel kellalöömisel isikupära.
    Sõdades on hinnatud materjaliks nii kellade pronks kui orelite tinaviled. Saksamaal vahetatakse praegu paljusid teraskelli taas pronkskellade vastu. Nõnda heliseb nn humanitaarabina saadud teraskelli ka Eesti kirikutornides.
    Üldse on kirikute kellad omaette teadus. Neist peetakse konverentse ning kirjutatakse uurimusi nii füüsikalises, akustilises, insenerlikus kui ajaloolises plaanis.
    Tartu füüsik Agu Vissel on 80ndate keskpaigast tänaseni uurinud 30 Lõuna-Eesti kiriku kella häälesepektreid. ?Kui teaduslikust aspektist võtta, on kirikukell ääretult põnev.?
    Vissel räägib, et kella muudab põnevaks heli, mis pole analüütiliselt ette rehkendatav. Erinevalt kasvõi viiulikeeltest, mille puhul on üsna täpselt teda, milline hääl tulema peab.
    ?Häälespekter on meistritel välja sõelutud katse-eksituse meetodil.?
    Nõnda siis Vissel lindistas ja mõõtis, et kui palju erinevaid hääli võib ühest kellalöögist eristada. Ta on sel teemal kirjutanud artikleid ja pidanud ettekandeid.
    Küsimusele, kas Eestis võiks keegi veel kella valamisega hakkama saada, vastab Vissel: ?Selline ämbrisuurune kell oleks tipi poiste laboritöö, tahab ainult julgust ja pealehakkamist.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Bigbanki varade maht ületas esmakordselt miljardi piiri
Bigbanki varade maht kasvas 1,019 miljardi euroni, ületades esimest korda miljardi euro piiri.
Bigbanki varade maht kasvas 1,019 miljardi euroni, ületades esimest korda miljardi euro piiri.