Viktoria Korpan • 22. detsember 2002 kell 22:00

Sidefirmade juhid ootavad konkurentsi tihenemist

?Mobiilside turul saab olema põnev,? ütles ASi Tele2 Eesti juhatuse esimees Üllar Jaaksoo. ?On palju küsimusi, mis peaks saama 2003. aasta jooksul vastuse ? kuidas jagatakse UMTSi (mobiilside 3. põlvkonna ? toim.) litsentsid, kas tuleb uusi teenusepakkujaid, kas mõni kohalik kaubamärk vahetub, kas meie turuosa kasv jätkub.?

?Internetiturul saab olema popim sõna ikka ADSL. Loodetavasti areneb turg suunas, kus tekib juurde teenusepakkujaid ja konkurents teeb tarbija veelgi rõõmsamaks,? prognoosis ta.

Jaaksoo sõnul jätkub kasv mobiiltelefonide leviku osas, kuid see tuleb väiksem kui tänavu.

Jaaksoo lisas, et Tele2 jaoks on 2003. aasta palju lubavam GPRS-teenuste käivitamiseks. Täpsemad plaanid tutvustatakse jooksul uuel aastal esimesel kvartali jooksul.

?Arvan, et algava aasta märksõnadeks on tihenev konkurents, uued võimalused ja teenused, võimalikud uued teenusepakkujad ja turule sisenejad,? ütles ASi Radiolinja Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen. ?Loodetavasti toob algav aasta selguse ja operaatorite poolt vaadatuna mõistliku lahenduse ka UMTS-litsentside tingimustesse."

?Järgmise aasta märksõnaks on tihenev konkurents, sest turule tuleb uusi tegijaid ? uustulnukaid, aga võib olla ka globaalselt tuntud tegijaid,? ütles Peep Põldsamm, kes toob järgmisel aastal turule uue mobiilsideteenuste pakkuja OÜ Vertelson Haldus. Teenuseid hakatakse pakkuma aga teise, praegu veel saladuses hoitava kaubamärgi all. Äripäeva online-uudiste foorumisse laekus aga kommentaar, et Põldsammi firma hakkab pakkuma teenuseid Säästumobiili kaubamärgi all.

?Valetama ei hakka, kommenteerida ei taha,? vastas Põldamm küsimusele, kas on see tõepoolest nii.

Rääkides 2003. aasta prognoosidest, ütles ta, et mobiilside hinnad langevad 15?20, kuid fikseeritud side odavneb marginaalselt ? 5.

?Internetiühenduse hinnad alanevad samuti marginaalselt, kuid sama hinna eest saab suuremat kiirust ning järjest rohkem lisaväärtusteenuseid,? sõnas Põldsamm.

Põldsammi hinnangul vähenevad sidefirmade tehtavad investeeringud ja suureneb kuluefektiivsus, sest firmad otsivad suuremat ruumi hinnasõjaks.

?Telia ja Sonera ühinemise mõju jõuab Eestisse, mis iganes kujul see ka ei avalduks,? märkis ta.

2003. aasta lõpuks kasutab Põldsammi hinnangul mobiiltelefoni 69 Eesti elanikest, interneti kasutamine tõuseb kümnendiku võrra.

Unineti juhi Markus Nisula sõnul on 2003. a märksõnaks mobiilsus ? sülearvutid, GPRS, WiFi (traadita internet), traadita kontorivõrgud ja m-maksed.

Nisula prognoosis, et Eesti Telefon tõstab järgmisel aastal oma kuutasusid, sest inimesed võtavad pigem mobiili kui lauatelefoni.

?Muidu lähevad hinnad fikssides alla umbes 10?15,? sõnas Nisula. ?Mobiilside hindades võib oodata suuremat langust.?

?Minu andmetel oli suve lõpuks 57 Eesti elanikest mobiiltelefon. 2003. aasta lõpuks ennustan kasvuks 10, kasvule aitavad kaasa uued operaatorid,? prognoosis Nisula.

?Eesti Telefon ei kavatse järgmisel aastal tõsta tavatelefoni kuutasusid,? ütles ET meediasuhete juht Ain Parmas. ?Taolised teist ettevõtet halvustavad prognoosid ei aita kaasa terve konkurentsi tekkimisele telekommunikatsiooniturul, vaid ainult suurendavad usaldamatust kogu ühiskonnas.?

Eesti Telefoni juht Valdo Kalm ütles, et ET investeeringute maht järgmisel aastal on 200?300 miljonit krooni ning põhilised prioriteedid on andmeside, kliendilahendused ja kliendihaldussüsteem.

?Järgmise aasta märksõnaks on andmeside mahtude jätkuv kasv,? ütles Kalm. ?Jätkub kodukontorite loomine ja kaugtöö, mida soodustab lairiba internetiühenduste kõrval ka üle-eestilise traadita internetiühenduse kasutamine.?

EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg ütles, et mobiilside turul on aasta 2003 märksõnadeks UMTS-litsentsid ja võimalike uute teenusepakkujate tulek. ?Uutest teenustest tuleb vana hea SMSi kõrvale MMS ehk võimalus edastada lühisõnumiga lisaks tekstile ka fotosid, muusikat jms,? ütles ta.

Hetkel kuum