Soome vaesed oleksid Eestis rikkad

Soome inimeste sissetulekud on eestlaste omadest üldjoontes kümme korda suuremad, nii rikkamatel kui vaesematel. Seda kinnitab kahe riigi statistikaameti koostatud leibkondade elujärje ülevaade. Selle kohaselt oli Eesti eelmisel aastal leibkondade ühe liikme keskmine netosissetulek oli 2289 krooni. Maal oli see veerandi võrra väiksem. Keskmist sissetulekut saab 10,4 protsenti inimestest, enamiku ehk täpsemalt 61,5 perede sissetulek jääb sellest allapoole ja 28,1 protsendil ülespoole.

Soomes oli inimeste keskmine sissetulek 2000. aastal 24 201 krooni, vahe seega 10,5kordne. Keskmise sissetulekuga leibkondade arvuks hinnati 450 000. Soome keskklassi mahtusid inimesed, kelle netotulu kuus jäi vahemikku 16 302 kuni 20 181 krooni. Kümne aastaga oli keskklassi tulude alampiir kerkinud 882 ja ülempiir 1737 krooni võrra. Ettevõtjatest kuulus kümme aastat tagasi keskklassi kümnest kaks, nüüd ainult üks ettevõtja, ülejäänute tulud olid keskklassi omadest suuremad.

Kui vaadata Eesti leibkondi vara järgi, siis siin sissetulekute suur erinevus soomlastega võrreldes nii silma ei torka. Eelmisel aastal elas eestlastest eramus kuni 30 ja korterelamus 69. 15 protsendil oli põllumaad ja 10 metsamaad. Auto oli 39 leibkondadest, 10 protsendil oli suvila. Värviteler või raadio oli üheksal leibkonnal kümnest, pesumasin 77, mobiiltelefon pea pooltel ja koduarvuti 17 protsendil.

Soomes elas eramutes 54,1 inimestest, ülejäänud elasid korterelamus. Auto oli 65, värviteler 96, mobiiltelefon 60 ja koduarvuti 37 peredest.

Nii Eestis kui Soomes ületasid perede väljaminekud sissetulekuid. Eesti leibkonna liige kulutas eelmisel aastal keskmiselt 2321 krooni kuus. Tarbimist vaadates kulus eesti perede liikmetel kõige rohkem raha ? 736 krooni söögile ja joogile (32,2), järgnesid eluase (15,2), transport (9,8) ja vaba aeg (7). Soomlased kulutasid kuus 28 034 krooni inimese kohta. Neil tuli kõige enam raha välja anda eluasemele (28,1), edasi tulid toit (14), transport (13,7) ja vaba aeg (10,4).

Allpool vaesustaset, mis Euroopa Liidu määratluse järgi moodustab 60 keskmisest sissetulekust, elavate inimeste arv on suur nii Eestis kui Soomes. Murettekitav ühine joon on see, et sinna kuulub palju lastega peresid. Ehk teiste sõnadega, mida rohkem lapsi, seda kergema langeda vaeste sekka. Eesti Statistikaameti andmeil elas Eestis eelmisel aastal allpool vaesuspiiri üle 230 000 inimese, lastest elas vaesuses iga neljas. Vaesuspiiriks loeti 1196 kroonist allapoole jäävat sissetulekut. Kurioosne oli Eestis veel see, et parimas tööeas (25-49aastased) inimestest elas vaesuses iga viies. Leibkondadest elas vaesuses kokku umbes 15.

Soomes oli ELi metoodika järgi 2000.a vaesuspiiriks alla 12 690 ja 2001. a alla 13 420 krooni jääv sissetulek. Kahe lapsega peredest loeti vaeseks neid peresid, kelle kuusissetulek ei ületanud 23 475 krooni kuus. Allpool vaesuspiiri elas 62 000 lastega peret ehk kümme protsenti kõigist lastega peredest, kusjuures kümne aastaga oli nende arv kahekordistunud.