• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majandus 2002: eeldusi edasiseks

    Iseloomustaksin lõppevat aastat eelkõige kui aastat, kus esiplaanil olid Eesti majanduse rahvusvahelised seosed. Ilmselt on õige alustada läbirääkimistest Euroopa Liiduga, mis selle artikli kirjutamise ajal veel lõppjärgus, ilmumise ajaks aga tõenäoliselt lõppenud. Olen selle poolt, et liitumine pole Eestile eesmärk omaette, vaid et liitumisläbirääkimistel tuleb võidelda meie majanduse edasise arenguks oluliste positsioonide eest. Praegu tundub, et Eestil on õnnestunud endale kindlaks jääda paljudes küsimustes, kuid mitte kõiges.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on Eestile esmase tähtsusega infrastruktuur: energeetika, side, transport. Veel 2001. aasta lõpul käis Eestis dramaatiline võitlus raudtee ja energeetika tuleviku pärast. Praegu, tagantjärele hinnates võib kindlalt väita, et elektrijaamade müügi läbirääkimiste katkestamine NRGga oli selle võitluse väga oluline saavutus. NRG ise on praegu sisuliselt pankrotis, oleks päris hull ette kujutada, mis oleks Eesti energeetikast saanud, kui tehing oleks õnnestunud läbi suruda. Ma ei ole varjanud, et pole rahul nende tingimustega, millega müüdi Eesti Raudtee, samuti olen ministrina saanud rea negatiivseid emotsioone seoses uute omanike mõnede käikudega. Usun siiski, et Eesti riigil on ka siin võimalusi kaitsta meie jaoks olulisi positsioone. Tervikuna võttes tahaks eeldada, et ?rabelemise aeg? seoses meie infrastruktuuridega on läbi ja selle asemel on võimalik tegelda tõsiselt ja süsteemselt nende strateegilise väljaarendamise ja riigipoolse reguleerimise täpsema paikapanekuga.
    Maailmamajandus viibis sel aastal nigelas seisus ja selle paranemine edenes aeglaselt. Seetõttu oli pidurdatud ka Eesti ettevõtete allhankeeksport, seda eriti tehnoloogiasektorites. Investeerimisaktiivsus on taastunud, imporditi nii seadmeid kui ka tarbekaupu, samas aga arenes majandus ohtlikult suures osas just sisetarbimise arvel. Nii majanduspoliitikud, ettevõtted kui ka kodanikud pidid opereerima täpselt riski piiril, tajuma, kui palju on õige lisada ahju puid, kus tuleb olla ettevaatlik kuni selgete märkideni ekspordi taastumisest. Aastalõpu märgid näitavad, et kauaoodatud ekspordikasv hakkab tulema. Kui nii, siis võib järgmise majandusaasta suhtes olla optimistlik. Samas ? välisturu seisund on hakanud paranema küll meile lähedastes Rootsis ja Soomes, aga paljud maad toibuvad aeglaselt ning mõne olulise partneri (näiteks Saksamaa) raskemad ajad võivad olla alles ees. Majanduse konkurentsivõime ja pikaajaline jätkusuutlikkus on tuleviku märksõnad. Rahvusvahelised analüütikakeskused on Eestit majanduse konkurentsivõimelt veel mõned kohad pingereas ettepoole nihutanud. On hea meel, et nii Eesti ettevõtjad kui ka ametnikud pole edusammudest liigsesse vaimustusse sattunud, vaid asuvad tõsiselt analüüsima meie konkurentsivõime nõrgemaid külgi.
    Kas Eesti majandus võiks kasvada 10 aastas, küsib Äripäev? Ma vastan, et võiks küll, kui suudaks, aga praegusel tasemel kahjuks ei suuda. Nii poliitikute, riigiametnike kui ka ettevõtjate ühine eesmärk peaks olema selliste aluste loomine, et majandus suudaks ka pikaajaliselt hoogsalt kasvada. Ma ei usu, et see on võimalik paari ?imenipiga? või kellegi arvelt. See eeldab majanduse kvaliteeti kõige laiemas mõttes, alates toodangu ja tootmise ning lõpetades inim- ja sotsiaalse kvaliteediga. Usun, et suudame seda kvaliteeti tõsta.
    Autor: Liina Tõnisson
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ajakirjanik: kuidas helistada Härra või Proua Pärnumaale?
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
Kui maavalitsused on kadunud ja omavalitsuste liit ei toimi, siis kuidas ja kellega peaks võimalik investor, ettevõtja või välispartner suhtlema, kirjutab ajakirjanik Kalev Vilgats Pärnumaa näitel.
S&P 500 ja Nasdaq tõusid neljandat päeva järjest
Tugevate kvartalitulemuste ootuses alustasid Nasdaq Composite ja S&P 500 nädalat tõusuga, vahendab Yahoo Finance.
Tugevate kvartalitulemuste ootuses alustasid Nasdaq Composite ja S&P 500 nädalat tõusuga, vahendab Yahoo Finance.
Baltic Agro Machinery saab uue juhi
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Alates 11. oktoobrist juhib Baltic Agro Machinery ASi Marek Tamm, kes vastutab müügi-, teenindus- ja varuosade äritegevuse eest ettevõttes.
Reformierakond vandus Keskerakonnale alla
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.
Reformierakond jälgis pühapäeval valimistulemusi Nordic Hotel Forumis. Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal tunnistas veel enne keskööd, et ootab tulemusi ärevusega.